EV100 Üheslaulmine „Laulu võim“ ja üheslaulmise järelkontsert „Sajandi sumin“ | EV100

19. augustil kell 19 on kõik oodatud kaasa laulma muusikalisel suursündmusel EV100 Üheslaulmine! 

See oli küll nüüd vahva! EV100 Üheslaulmise üleilmses Eesti rahva ühendkooris osales kokku enam kui 52 000 Eestit oma südames kandvat inimest.

Jätame selle ühistunde oma südamesse alles.

Oled väga oodatud ka teistele EV100 suvise peonädala sündmustele!

[Kaart]

EV100 suure suvise peonädala (17.-25. august) üheks tähtsündmuseks on EV100 Üheslaulmine 19. augustil kell 19.

Üheslaulmine on ainukordne muusikaline suursündmus, sest kõigile tuntud ja tähenduslikke laule saab kaasa laulda nii Tallinna lauluväljakul kui ka Eesti Televisiooni või interneti vahendusel mistahes külaplatsil, linnaväljakul või kodudiivanil kogu maailmas! 

Muusikalise suursündmuse esimeses osas „Laulu võim“ lauldakse eeslauljate juhendamisel 100 minutit järjest. Sellele järgneb „Sajandi sumin“, kus saab kaasa laulda koos mitmete armastatud Eesti bändide ja artistidega

Sissepääs lauluväljakule avatakse kell 17.30. 
Ürituse algus kell 19, orienteeruv lõpuaeg on 00.30.
Piletid Piletilevist.

Laula kaasa! Kõikide suursündmuse esimese osa „Laulu võim“ laulusõnad leiad siit:
Lehitsetav lauluvihik 
Laulusõnad allalaadimiseks

EV100 ÜHESLAULMISE LAULUSÕNAD:

Lehitsetav lauluvihik 
Laulusõnad allalaadimiseks

EV100 üleilmse Üheslaulmise repertuaar

1. eesti lipulaul : eesti lipp
2. eesti isamaalaul : isamaa armas
3. eesti rahvalaul : laulu võim
4. eesti emalaul : ema süda
5. eesti isalaul : maa tuleb täita lastega
6. eesti onulaul : mutionu
7. eesti söögilaul : kungla rahvas
8. eesti kerjuselaul: kõik roosid ma kingiksin sulle
9. eesti kevadelaul : juba linnukesed
10. eesti päevitamiselaul : kauges külas
11. eesti jahimehelaul : metsa laksid sa 
12. eesti rongilaul : rong see sõitis 
13. eesti unelaul : väikesed lapsed kõik magavad juba
14. eesti merelaul : mere pidu 
15. eesti armastuslaul : tuulevaiksel ööl 
16. eesti inimestelaul : minu inimesed 
17. eesti palvelaul : looja hoia maarjamaad 
18. eesti tantsulaul : kaera-jaan 
19. eesti õllelaul : õllepruulija 
20. eesti sünnipäevalaul : ta elagu 
21. eesti meestelaul : mats alati on tubli mees
22. eesti koorilaul : munamäe otsas
23. eesti laulupidude lõpulaul : ärkamisaeg
24. eesti laulupidude lõpulaul : mu isamaa on minu arm
25. eesti laulupidude lõpulaul : ta lendab mesipuu poole
eesti vikerraadio õnnesoovid EV100 hällipäevaks
26. eesti soovilaul : viljandi paadimees

1. EESTI LIPULAUL: EESTI LIPP

Muusika Enn Võrk, sõnad Martin Lipp, orkestriseade Rasmus Puur

Kaunistagem Eesti kojadkolme koduvärviga,mille alla Eesti pojadühiselt võiks koonduda.Ühine neil olgu püüeühes venna armuga,kostku võimsalt meie hüüe:

„Eesti, Eesti, ela sa!“

Sinine on sinu taevas,kallis Eesti, kodumaa;oled kord sa ohus, vaevas,sinna üles vaata sa.Must on meie mullapinda,mida higis haritud,must on kuub, mis Eesti rinda

vanast’ juba varjanud.

Sinine ja must ja valgekaunistagu Eestimaad;vili võrsugu siin selge,paisugu tal täieks pead!Vaprast meelest, vennaarmust,Eesti kojad kõlagu,kostku taeva poole põrmust:

„Eesti, Eesti, ela Sa!“

2. EESTI ISAMAALAUL: ISAMAA ARMAS

Saksa rahvaviis, eestikeelsed sõnad Martin Körber („Mu isamaa armas“), orkestriseade Rasmus Puur

Mu isamaa armas, kus sündinud ma, 
:,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: 

Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; 
:,: meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: 

Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; 
:,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: 

Oh õitse veel kaua, mu isade maa! 

:,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,: 

3. EESTI RAHVALAUL: LAULU VÕIM

Kuusalu rahvaviis, sõnad rahvalaul/Lauri Õunapuu

Eeslaulja Lauri Õunapuu

Kui mina hakkan laulemaie,

laulemaie, luulemaie,

siis jääb küla kuulamaie,

valda see jääb vaatamaie:

„Kust see laps need laulud saanud,

sõnad viisile vedanud?“

Sõnad sain mina sue suusta,

kahe karu kaendelasta.

Küll on laulu, kui mina lasen,

küll on viisi, kui veeretan.

Kui mina laulan, maa müriseb,

võtan viisid, vald väriseb.

Laulan mõõgad mõtelema,

sõjad aga servi seisemaie.

Ei nüüd saa mehed magada,

küla neiud natukesta!

Küla aga tõuseb kütiselle,

valda vainu veere pääle,

tuleb aga ühte ütlemaie,

kargab kaasa karjumaie.

Meil aga tuleb tulda suusta,

sädemeida silmadesta.

Laulame poole päeva aani,

teise päeva õhta aani.

Õhta aal hääli heleda,

hommikul kurku kareda.

Kes on laiska laulemaie,

laulemaie, laskemaie,

võtku pilli pingi päälta,

teine pill toa taganta,

lasku lugu lustipilli,

teine lugu tantsupilli.

4. EESTI EMALAUL: EMA SÜDA

Muusika Robert Theodor Hansen, sõnad Lydia Koidula, seade Raun Juurikas

Eeslaulja Maria Listra

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn; :,: kõik, mis nii harv siin ilma peal, 

on pelgupaiga leidnud seal. :,: 

Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata, :,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb, 

su õnnetusest osa saab. :,: 

Mõnd’ kallist südant kaotsin, mis järel’ nuttes leinasin, :,: aeg andis teist mul tagasi: 

ei ema südant – iialgi! :,:

5. EESTI ISALAUL: MAA TULEB TÄITA LASTEGA
Muusika Vello Toomemets, sõnad Hando Runnel, orkestriseade Andres Lemba
Eeslauljad Marta Laan ja Jaan Pehk

Maa tuleb täita lastega 

ja täita lastelastega 

ja lastelastelastega, 

maa tuleb täita lastega

ja laulude ja lastega

ja kõige vastu võidelda,

mis võõrastav või vaenulik,

mis vaenulik või valelik

ja võidelda, kus võimalik,

kus võimalik ning vajalik,

sest elu kõik on ajalik

ja lastele jääb tulevik.

Maa tuleb täita lastega

ja lastelastelastega,

kui olev tahab olemist

ja tuleviku tulemist, 

maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega, 

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

Maa tuleb täita lastega 

ja täita lastelastega 

ja lastelastelastega, 

maa tuleb täita lastega.

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

6. EESTI ONULAUL: MUTIONU

Muusika August Kiiss, sõnad Aliide Dahlberg („Mutionu pidu“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Priit Võigemast

Elas metsas mutionu, keset kuuski noori, vanu.:,: Kadakpõõsa juure all 

eluruum tal sügaval. :,: 

Paistis juba päike ere,

pääsis lumest samblapere.

:,: Välja puges putukas,

tiibu triikis liblikas. :,:

Liginesid kevadpühad.

Laines põllud, laines luhad.

:,: Mutiperes kibe töö,

pühad käes on üle öö. :,:

Onu ise jooksis poodi,

ostis pärmi seitse loodi.

:,: Hakkas õlut pruulima,

tädi saiu voolima. :,:

Lapsed keetsid mune hooga

ja veel mõnda muudki rooga.

:,: Vanaemal süldipott

podises kui vähikott. :,:

Kui siis algas kallis püha,

laual kannus õlu viha.

:,: Süldikausse rida pikk,

vorstirõngas kõverik. :,:

Tuli kokku külalisi,

karvaseid ja sulelisi. :,: Lendas vares, harakas, 

kull ja kaaren nupukas. :,: 

  Vantsis uhkelt karuhärra, veeres siili okaskera,:,: jänes nudisabaga, 

orav kikkis kõrvaga. :,: 

  Joostes tuli väle põder, hiljaks jäi veel reinuvader. :,: Siis kõik lauda istusid, 

pidurooga maitsesid. :,: 

Karu imes mesijooki, jänes rüüpas õllejooki, :,: Vares mune krõbistas, 

harak sülti lobistas. :,: 

Põder limpsas õunasuppi, orav näris vorstijuppi. :,: Kaarnal kapsapirukas,

kullil lihaviilukas. :,:

Aeti juttu, tehti nalju,

lauldi, joodi õlut palju.

:,: Uimane ju karu pea,

teisedki ei piiri pea. :,:

Jänes tantsis, õlletujus,

siili käpa peale vajus.

:,: Siilikene kiljatas,

linnupere ehmatas. :,:

„Mis sa kilkad, nõelakera!“

tõstis kuri kaaren kära.

:,: „Ole vait, va pigilind,

siin ei karda keegi sind.“ :,:

Riiu sekka segas karu,

joobnult pole kelgi aru.

:,: Näitas hambaid rebane,

puskles põder vagane. :,:

Mutirahva raskeks mureks

riid läks viimaks väga suureks.

:,: Kausid, tassid lendasid,

kisklejad vaid undasid. :,:

Kui siis viimaks lõppes tüli,

siilikasuk lõhki oli.

:,: Karul katki kistud vest,

reinul kadund kõrvalest. :,:

Harakal ei olnud saba,

jänes otsis karku taga.

:,: Kaaren paistes nokaga,

põder jäigi lonkama. :,:

7. EESTI SÖÖGILAUL: KUNGLA RAHVAS

Muusika Karl August Hermann, sõnad Friedrich Kuhlbars, seade Tiit Kikas

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal 

läks kandlelugu lööma. 

Refr: :,: Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga. :,: Läks lauluga, läks lauluga, 

läks lauluga! 

Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu, siis laulis mets ja meresuu 

ja eesti rahva sugu. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreid siis 

sai eesti rahvas näha. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Ma mängin mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues ja Vanemuise kandlehääl 

see põksub minu põues. 

Refr: Läks aga metsa mängima …

8. EESTI KERJUSELAUL: KÕIK ROOSID MA KINGIKSIN SULLE

Muusika Boris Kõrver, sõnad Ardi Liives („Kerjuse laul“ operetist „Ainult unistus“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Mikk Dede

Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea. Ei ole sust kallimat mulle ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsid vaid lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, 

ei tea, mis on murelik meel. 

Kuid sulle ei ole mul anda, mis on sinu ainuke soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okkane rada, ei õisi sealt võtta ma saa,vaid okkaid sull’ pakkuda tahan, 

ei võta mult vastu neid sa … 

Ma tean, et sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, et mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata mina, head õnne sull’ eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna – 

õnn võõras on minule! 

Siis üksinda hulgun maailmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisaraid silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, 

neid hetki ma unelmais näen …

9. EESTI KEVADELAUL: JUBA LINNUKESED

Eesti rahvaviis, sõnad Jakob Hermann, Paul Tekkel („Kevadel“), seade Arno Tamm

Eeslaulja Andero Ermel

Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland 

pole ammu murul käind. 

Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad kõik rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, 

kena kevade on käes.

10. EESTI PÄEVITAMISELAUL: KAUGES KÜLAS

Muusika Eeva Talsi, sõnad Kristiina Ehin, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Eeva Talsi

Kauges külas, vanaema juures, elasin kord kogu suve. Vanaema ja mu armas vanaisa, 

aga noorel neiul neist ei piisa. 

Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks teiseks juuniks. 

Võtan kaasa reketid ja maki,

kuid rannas on vaid üks võrku paikav papi. 

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel. 
Tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Siin ei ole pangaautomaati, on vaid naati, palju naati. Pole noori, pole ühtki poodi, 

miski pole linna moodi.

Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks teiseks juuniks. Siis on pidu, teise küla pidu,

seal on noored, teised noored.

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel,
tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Korraks vaatan seljataha veel,tühi rand ja nõmmeliivatee.:,: Korraks vaatan seljataha veel,

tühi rand ja nõmmeliivatee. :,:

11. EESTI JAHIMEHELAUL: METSA LÄKSID SA

Eesti rahvalik laul, seade Jaak Lutsoja

Eeslaulja Jan Uuspõld

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,metsa läksid kaks karujahimeest ka.:,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la

ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,:

Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,ja karu lasksid kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Naha müüsid sa ja naha müüsin maja naha müüsid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Raha said sa ja raha sain maja raha said kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin maja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Purju jäid sa ja purju jäin maja purju jäid kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Koju läksid sa ja koju läksin maja koju läksid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Peksa said sa ja peksa sain maja peksa said kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

12. EESTI RONGILAUL: RONG SEE SÕITIS

Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Ellen Niit („Rongisõit“), seade Arno Tamm

Eeslauljad Arno Tamm ja Jaan Pehk

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-taa, ra-ta-taa ja ta-ta-taa. 

Aga seal, rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? 

Seal olid kiisud, seal olid miisud,seal olid väiksed kirjud kiisud. 

Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. 

Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. 

Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. 

Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. 

Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla. 

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-taa, 

Piilupart jäi tukkuma. 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai?!

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, kuni kraavi läks – karpuhh!! 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!
Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!

Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid sabad seljas, kutsud jooksid keeled väljas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi. Sarved segi sikkudel, 

sikkudel ja sokkudel 

Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile. Kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse. Sokud ei saand Karjakülla, 

Karjakülla-Marjakülla.

13. EESTI UNELAUL: VÄIKESED LAPSED KÕIK MAGAVAD JUBA

Muusika Heino Jürisalu, sõnad Juhan Saar („Unelaul“), orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Hele Kõrve

Mina ei taha veel magama jääda,tänav ei maga ka veel.Kiisu käib õues, tuul tuhiseb mööda,

taevas ei maga ka veel.

Ema on köögis ja askeldab alles,ei taha uinuda veel.Autod ei maga ja hüüavad mulletuut-tuut-tuut, tuut-tuut-tuut

akna alt teelt.

Väikesed lapsed kõik magavad juba,minagi magama jään.Head ööd, autod, tuul, kiisud ja tuba;

unes teid, unes teid kindlasti näen.

14. EESTI MERELAUL: MERE PIDU

Muusika ja sõnad Virve Köster

Eeslaulja Kihnu Virve

Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa 

valged lained, mis murduvad teel. 

Refr: Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, 

lained mühinal randuvad siis. :,: 

Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, 

ei tähti seal vilkumas näe. 

Refr: Meri on, meri jääb … 

Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad 

minu ümber sa armutult seod. 

Refr: Meri on, meri jääb …

15. EESTI ARMASTUSLAUL: TUULEVAIKSEL ÖÖL

Muusika ja sõnad Jaan Tätte, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Jaan Tätte

Tuulevaiksel ööl tean, mismoodi lööb udukell su laevaninas. Paigal püsib aeg. Tuulevaiksel ööl süda kiirelt lööb. Oodanud sind olen kaua, 

veidi jäänud veel. 

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel – tuule suund on nord, nüüd on minu kord 

teha tormi sinu südames. 

Tuulevaikne öö, udukell vaid lööb. Käed, mis tahtsid rooliratast, tahavad nüüd sind. Kumer silmapiir lahku meid kord viis. Sina otsid valget purje, 

mina otsin maad. 

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel –tuule suund on nord, nüüd on minu kord 

teha tormi sinu südames. (3x)

16. EESTI INIMESTELAUL: MINU INIMESED

Muusika ja sõnad Jarek Kasar

Eeslaulja Jarek Kasar

osa rahvastuhkelt rohkem kui oskan lugedaühes asjas olen kindelnad on head inimesednad meeldiks sulle kama ei usu et sa kõiki neid tunnedja vaevalt nad üksteistkitunnevadja äkki tõesti ei klapisamas äkki on tegu pelgalthalva esmamuljeganad mõistavad japeavad endast lugu ka siiskui neil puudub kontakt sinugakui teid on okkad sidumasjagades iga mure mõõtmataselle tõsidustja vahel piisab pilgust kakui pole tundeid sõnadessetõlgitudnad ei karda hoolidaei hoia häid emotsioone allakunagi ei soovi nad halbaja kui juhtub siis juhtuskogematajuba möödas unustatudnad on kõigest süngest üleargipäeva mured rõhuvaltümbernende omavahelisi suhteidtegelikult ei mõjuta üldsevõi ma eksin siin? on minu jateiste elud segi läinud?kui päriselt ongi teisitiparem et siis kõik oleks juba mängultkuigi on igal ühel enda asjadajadaon nad kõik selles osamoodustades rahvanad on minu inimesedja mina olen nende oma

ma lähen vooluga kaasa

Refr: mu inimesed minu rahvas museltskondmu inimesed siin seal kõikjaligalpoolmu inimesed teavad ise etnad onmu inimesed minu inspiratsioonmu inimesedüks seis siht ja suundmu inimesed minu eluarmastusnad on mu oma inimesedja kõik mis teen on

neile pühendatud

kui süda on suursiis on vahemaad väiksedhead sõbradvõibolla mujal ongi paremseikle aga ära jää võõrakskoos koos kooskoos vallandame tolguseidkoos palkame spetsialistidkuid keegi ei tee meie eestotsuseidkui puruks kisti verstapostidei lõika keegi läbi meie juuritean kes ma olenkui mäletan kes ma olinelan mitte aint ei võta ruumi!isegi kui tuul rannaliivaltuhtus jäljedinimene ükskõik kui suur kuiväikejärjelt kukkund järjelon inimene ükskõik kuhu lähedja sa võid ju liigitada neidnagu muusikat tema nahavärvivaimu tema religioonirikkust tema haridusemisiganes mille järgisa võid unustada maajättes selle nime ainultuppund laevalesa võid öelda et see sama maamis elab ja hingab tegelikultkuulub pangaleaga kui kuskil raamatus on seeridavõi keegi ütleb laulabja ei hoia ainult endaleet mõtleb nii nagu ka sinaseda teeksiga päev näen mis koht onmaailmtihti millised võivad olla teisedon ikka päris suur õnnet nemad on minultahan et nad teaksid et ka minaolen nendel

et nad on …

Refr: Mu inimesed …

pühendatud minu vanemateleja inimestele kes on ühendatudsee on pühendatud kõigile kestunnevadet see on neile pühendatudotse kontrollkeskusestkasutamata ütleja hääleprivileegepühendatud kõigega mis mus onniipalju kui palju tähendabkõige kõrvalüks inimeneräägin sest nii hakkab kergemkuningatele külakeeles lihtsalttänan võimaluse eest näidatamis mul on meelelsüdamel kirjastoorelt ausalt kui vaja kirjutanverega allasee jääb rahvalemitte ei lähe mehega haudateenin oma inimesija ei tee eranditütlen veelkord minu inimesedja ma ei unustanud mitte kedagi

mitte kedagi

Refr: Mu inimesed … 

17. EESTI PALVELAUL: LOOJA, HOIA MAARJAMAAD

Muusika Tõnis Mägi, sõnad Villu Kangur („Palve“), seade Raun Juurikas

Eeslaulja Riina Maidre

Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, 

peod selleks palveks nüüd sean. 

Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas, Looja, kaitse kodutuid, 

kord nad ehk tulevad taas. 

Kirjas on aegade raamatus, õndsad on need, kes ei näe, uskudes, et see on saamatus, 

kui keegi läeb. 

Loon ja hoian Maarjamaad, loon ja loodan, sest tean. Milleks need ladvad on kaarjamad 

kui peod, mille palveks ma sean?   

Et Looja hoiaks Maarjamaad!

18. EESTI TANTSULAUL: KAERA-JAAN

Eesti ja läti rahvaviis, seade Tiit Kikas

Oi, Kaera-Jaan, oi, Kaera-Jaan, 

karga välja kaema!

19. EESTI ÕLLELAUL: ÕLLEPRUULIJA

Muusika Wilhelm Ernst Karl „Wiga“ Gabriel, eestikeelsed sõnad Johannes (John) Pori, seade Estonian Voices

Estonian Voices

Ma lõbus õllepruulija,hõissa ja hõissa!Ma pruulin õlut lauluga,hõissa ja hõissa!Kui õlu vaadis vahutab,hõissa ja hõissa!Siis tean, et varsti ta valmis saab,siis juua saab,siis juua saab.Mind õlu alati kosutab,

joon kõikide terviseks ma – ahoi!

20. EESTI SÜNNIPÄEVALAUL: TA ELAGU

Muusika Franz Abt, Heinrich Rosenthal, eestikeelsed sõnad Heinrich Rosenthal

Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja teine kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja kolmas kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja tema õnn see õitsegu, see õitsegu, see õitsegu.

Ja klaasid kokku kõlagu, nad kõlagu, nad kõlagu!

21. EESTI MEESTELAUL: MATS ALATI ON TUBLI MEES

Eesti rahvaviis, sõnad Ado Reinvald, orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Liina Vahtrik

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, :,: ei kummarda ta saksa ees, 

ei tõmba küüru selga. :,: 

Refr: :,: Jah, kui see laul meil korda lä’eb, 
ei meie kimpu jää. :,: 

Kord astus oma pambuga ta läbi mõisa õue, :,: saks tuli vastu kärkides 

kui kõige kurjem kõue: :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

„Kas sina, tõbras, parunit ei enam tunda taha :,: või on sul munad mütsi sees, 

et mütsi ei võtap maha?” :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab see tal põues. :,: See sünnib kodus, kirikus, 

kuid mitte mõisa õues. :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

22. EESTI KOORILAUL: MUNAMÄE OTSAS

Muusika Karl August Hermann, sõnad Juhan Kunder

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan üle õitsva Eestimaa, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan piksehäälega, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan piksehäälega, hüüan piksehäälega: „Siin on ilus elada, 

siin on ilus elada!“ 

Kulla laineil valendavad väljad, järved hõbeehavad, kaugel kõrged lehemetsad haljad, kõo kombel kohavad, kaugel kõrged lehemetsad haljad, kõo kombel kohavad, 

kõo kombel kohavad: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“  Taeva äärel mürab mere lagi, viskab vahtu pilvepool, läbi luha ruttab tasse jõgi, laulab laentekoori laul. Läbi luha ruttab tasse jõgi, laulab laentekoori laul, 

laulab laentekoori laul: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Õitsval Eesti vainul käivad neiud,

laulvad lusti õite seas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

hüüdvad rõõmuhäälel reas:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Kõrged pilved nagu luiged lendvad

üle maa ja mägede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad,

lauldes üle jõgede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad

lauldes üle jõgede,

lauldes üle jõgede:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Siin on enne suurem sugu eland, rõõmsam rahvas häälitsend, siin on võidulauluviisid kõland, kanged mehed keelitsend, siin on võidulauluviisid kõland, kanged mehed keelitsend, kanged mehed keelitsend: „Siin on ilus elada, 

siin on ilus elada!“

Siin on enne hirmutuuled hooland,

laps ja lojus leina näind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

siiski suu on laulu teind:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Kui ma võiksin jõed, järved püüda,

püüda tuult ja linnuhäält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

halja Eesti templi päält:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Võiksin taevavõlvi kirjutada

hele välgu valgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

paistma eha palgega:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

23. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: ÄRKAMISE AEG

Muusika ja sõnad René Eespere

Meri siin seisma jäi – keegi peatas ta,kallas veest jagu sai, kaldast algas maa:tasane, kullane, kivine, mullane,

pilvine, tuuline, ootust täis.

Peagi siin kokku said esimemm ja -taat,vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid.Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt,

oli töö, oli vaev sellel maal.

Refr: Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,oled mu hingele lähedal!Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,

oled mu südames sügaval!

Tulega, mõõgaga tuli võõras mees,häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.Langes taat, memmeke, lapseeas vennake,

pisaraist märjaks sai kogu maa.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal.Taadi maa, memme maa endiselt on ta:tasane, kullane, kivine, mullane,

pilvine, tuuline, ootust täis.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

24. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Lydia Koidula, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Mu isamaa on minu arm, kell’ südant annud ma, sull’ laulan ma, mu ülem õnn, 

mu õitsev Eestimaa,

sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa!Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, 

mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma 

seepärast surema,

ja peaksin sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, sa siiski elad südames, 

mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa,su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu põrmust lilled õitsetad, 

mu isamaa, mu isamaa!

25. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: TA LENDAB MESIPUU POOLE

Muusika Peep Sarapik, sõnad Juhan Liiv, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, 

ta lendab mesipuu poole. 

Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole 

ja lendavad mesipuu poole. 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – 

kuis ihkad isamaa poole! 

Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ surmakuul: sa unustad surma ja hoole 

ning tõttad isamaa poole! 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – 

:,: kuis ihkad isamaa poole! :,:

26. EESTI SOOVILAUL: VILJANDI PAADIMEES

Muusika Alfreds Vinters, sõnad Johannes (John) Pori, orkestriseade Rasmus Puur

Eeslauljad Evelin Võigemast ja Mait Malmsten

Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, 
:,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: 

Kui neiu paadis, algab sõit, täis õnne kõik maailm, 
:,: ja neiu palgeil punab koit ning rõõmust särab silm. :,: 

Refr: Ah silmad, need silmad, ei iial unune, 
need sinised silmad mul võitsid südame.

Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, 
:,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: 

Refr: Ah silmad … 

Hulk aastaid läind’ ja Viljandis järv ikka kohiseb, 
:,: hall paadimees veel ikkagi neid silmi igatseb. :,: 

Refr: Ah silmad …

Kihelkonnad

  • Anseküla kihelkond – Sassi talus Toomalõuka külas Saaremaal
  • Hargla kihelkond – Mõniste rahvamaja välilaval Võru maakonnas
  • Häädemeeste kihelkond – Treimani rahvamajas
  • Juuru kihelkond – Juuru rahvamajas
  • Juuru kihelkond –  Kädva küla seltsimajas Käru vallas
  • Jõhvi kihelkond – Valge Hobuse trahter Jõhvis
  • Jüri kihelkond – Kiili vallas Nabala mõisa õuel
  • Kaarma kihelkond – Laadjala küla külamajas Saaremaa vallas
  • Karja kihelkond – Roobaka mõisa pargi laululava
  • Karksi kihelkond – Karksi-Nuia kultuurikeskus Viljandimaal
  • Karksi kihelkond – Tuhalaane külamaja Mulgi vallas
  • Kuusalu kihelkond – Kolga vallas
  • Kõmsi kihelkond – Pärnumaa, Lääneranna vald, Hanila kihelkond, Kõmsi küla, Keskuse tee 3(Kõmsi rahvamaja)
  • Kärla kihelkond – Saaremaal
  • Kärla kihelkond – Sauvere, Tamme talu
  • Martna kihelkond – Tuulingu talus Haeska külas
  • Martna kihelkond –Lääne-Nigula vallas Kirna külaplatsil
  • Mihkli kihelkond – Lõpe külas Lääneranna vallas Pärnumaal
  • Muhu kihelkond – Külasema küla Külakojas Muhu vallas
  • Nissi kihelkond – Nissi Kultuurikeskuse Turba kultuurimajas
  • Pärnu kihelkond – Roosiaed Merekülas Häädemeeste vallas
  • Pärnu-Jaagupi kihelkond –  Pärnu-Jaagupi rahvamajas
  • Pöide kihelkond – Laimjala laululava Saaremaal
  • Püha kihelkond – Kõljala seltsimajas Saaremaal
  • Ridala kihelkond – Parila vanas koolimajas Ridala vallas
  • Räpina kihelkond – Räpina kultuurikeskus
  • Rõuge kihelkond – Krabi kõrtsis Rõuge vallas
  • Saarde kihelkond – Kilingi-Nõmme suveaias (Pargi 4)
  • Sangaste kihelkond – Tsirguliina raamatukogus Valga vallas
  • Tori kihelkond – Tori vallas Jõesuu külas uues külamajas
  • Torma kihelkond – Mustvee vallas Adraku külas
  • Tõrva kihelkond – Tõrva kultuurimajas    
  • Tõstamaa kihelkond 
  • Valjala kihelkond – Jööri külas
  • Vigala kihelkond – Kivi-Vigalas külade keskuses Raplamaal
  • Vormsi kihelkond – Vormsi koolimaja õuel või siseruumis
  • Väike-Maarja kihelkond – Väike-Rakke laulupesa

Linnad

  • Haapsalu linn – Roosituru ringi juures Karja tänaval  
  • Kuressaare – Kuursaal 
  • Metsanurme külakeskus
  • Rakvere linn – Rakvere Rahvaaias    
  • Tartu linn – Tartu raekoja platsil 
  • Tõrva linn
  • Viljandi linn – Viljandi raudteejaama esisel platsil
  • Sillamäe
  • Valga linn
  • Paide linn

picture-10717-1521821327-7128202