Eesti rahva ajalugu on täis pöördelisi hetki, mis on kujundanud selle väikese, kuid vankumatu rahva saatust. Üks kõige olulisemaid sündmusi meie riigi ajaloos leidis aset enam kui sajand tagasi, kui 1918. aasta külmadel novembripäevadel kuulutas Eesti Maanõukogu välja iseseisvuse. See retk vabadusse oli täis katsumusi ja konflikte, kuid lõppes triumfi ja iseseisva Eesti sünniga.
Vabadussõja Võitlused
Kõigest päev pärast Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist 24. veebruaril 1918, marssisid Saksa väed Tallinnasse ja vallutasid selle. Ajutiselt peatus Eesti Vabariigi sünni hetk, kuid vabaduse leek ei kustunud eesti rahva südameis. Vaid mõnda aega hiljem tabas maailma uus pööre: Saksamaa kapituleerus Esimeses maailmasõjas ja Riia rahu järgi pidi ta loobuma okupeeritud aladest, sealhulgas Eestist.
Esialgne rõõm vabaduse üle varjutati peagi Punaarmee sissetungiga, mis algatas Eesti Vabadussõja 28. novembril 1918. See oli ränk katsumuste ja lahingute aeg, kus Eesti rahvas kaitses oma värskelt kuulutatud vabadust. Üksikute rahvusväeosade ja kaitseliitlaste kangelaslikkuse toel õnnestus peatada vaenlase edasitung ning Eesti krabas tagasi oma saatuse loorberitest.
Tartu Rahu Kuldlehed
Alates jaanuarist 1920 algasid Tartus rahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ja loobus kõikidest edaspidistest territoriaalnõuetest. See oli ajalooline hetk, mil sai ametliku kinnituse Eesti riikluse sünniõigus.
Iseseisvuspäeva Tähtsus
Alates Tartu rahu sõlmimisest on Eesti riik ja rahvas tähistanud 24. veebruari kui oma iseseisvuspäeva. See päev sümboliseerib rahva püüdluste vilja, kangelaslikkust ja eneseohverdamist vabaduse nimel. Kogu riigis heisatakse sel päeval rahvuslipud, peetakse paraade ja kontserte, et meenutada mineviku vaprusvalusid ja rõõmustada üheskoos vabaduse käesolevas kajas.
Kokkuvõte: Vabaduse Valgus
Eesti Vabadussõda ja sellele järgnenud Tartu rahu allkirjastamine tähistavad rahva visadust ja soovi oma tuleviku üle ise otsustada. Vabaduse teekond ei ole olnud kerge, kuid see on vorminud eestlaste identiteeti ja riiklikku ühtsust. Kui me iga aasta sirutame käed Iseseisvuspäeva pühitsemiseks, siis mälestame neid ajaloolisi saavutusi, mis on meie kodumaa alustaladeks ja meenutame ühiselt: meie vabadus on väärtuslik, seda tuleb hoida ja au sees pidada põlvest põlve.