Augusti tuuled puhusid 1991. aasta suvel läbi Eesti linnade ja külade, toomas endaga kaasa värskuse, kuid ka pingeid, mis olid kogunenud pea viiekümne aasta vältel. See oli aeg, mil Eesti rahvas oli taas valmis seisma silmitsi võimalusega taastada oma riigi iseseisvus.
Sissejuhatus
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 20. augustil 1991 oli tähiseks pikaajalisele võitlusele iseseisvuse eest. Aastakümneid oli väike Balti riik leidnud end Nõukogude Liidu võimu alt, kuid rahvusliku identiteedi ja kindlameelse soovi säilitamise kaudu kerkis taas päevakorda unistus vabast Eestist. See unistus sai tegelikkuseks ühel tähelepanuväärsel suveõhtul.
Sisu
Nõukogude Liidu lagunemine oli alanud ja raudne eesriie hakkas rebenema. Eesti, Läti ja Leedu olid esimesed, kes haarasid kinni tekkinud võimalusest. Rahvaliikumised, nagu Eestis Rahvarinne, olid kujundanud poliitilist maastikku ning loonud vältimatu surve muutustele. 1988. aastal toimunud Hirvepargi miiting ja Suveräänsusdeklaratsiooni väljakuulutamine olid esimeseks sammudeks taasiseseisvumise suunal.
Hiljem, 1991. aasta augustis, toimusid dramaatilised sündmused Moskvas, mis olid katalüsaatoriks Eesti oma sammudele. Riigipöördekatse Moskvas lõi olukorra, kus Nõukogude Liidu keskvõim oli nõrgenenud ja Eestil avanes aknaprao jagu võimalust tegutseda oma rahva tahte järgi. Kõigest paar päeva peale riigipöördekatse algust, 20. augustil kell 23:03, kuulutas Ülemnõukogu otsusega taastatud Eesti Vabariigi iseseisvust.
Sündmus oli nii dramaatiline kui ka emotsionaalne; Toompeal asuvas parlamendihoones olid saadikud langetamas otsuseid riigi saatuse üle, rahvas aga kogunes Toompea lossi välispiiretele, valmis kaitsma oma tulevikku. Rahvusvaheline kogukond tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist järk-järgult, pannes aluse diplomaatilistele suhetele.
Kokkuvõte
Eesti taasiseseisvumispäev ei tähenda vaid Eesti riigi valitsusvormi muutumist, vaid sümboliseerib eestlaste vääramatut vaimu ja tahet olla peremehed oma maal. See päev oli ja on üks olulisemaid etappe meie rahva ajaloos, kinnitades meie õigust vabadusele ja enesemääramisele. Juba rohkem kui kolmkümmend aastat hiljem tähistab Eesti iga-aastaselt taasiseseisvumispäeva, meenutades seda määravat ööd, mil sündis taas vaba Eesti.