Vähesed sündmused on olnud võimelised ühendama eesti rahvast nii võimsalt kui laulupidu – Eestis traditsiooniks saanud kultuuripidu, mis toimub juba 150 aastat. Laulupeo traditsioonil on sügav mõju Eesti kultuurile ning see on kujundanud rahvuslikku identiteeti läbi aegade. Haruldasel kombel täitub iga paari aasta tagant ühe meie väikese riigi laululava sajad koorid ja tuhanded inimesed, et koos laulda ning pidada meeles vabaduse ja ühtsuse tähtsust.
Esimese laulupeo sünd
Esimene üldlaulupidu toimus Tartus aastal 1869. Aeg oli keeruline, sest Eesti ala kuulus tol ajal Vene impeeriumi koosseisu ja rahva eneseväljendusvabadust piirati tugevalt. Hoolimata sellest õnnestus Johann Voldemar Jannsenil ja teistel kultuuritegelastel korraldada esimene eestikeelne laulupidu, mis andis suure panuse eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ärkamisele ja kasvamisele.
Kokku osales esimesel peol 46 koori ja puhkpilliorkestrit, milles laulis ja mängis ühtekokku umbes 800 koorilauljat ja pillimeest. Peo tähtsündmuseks sai Aleksander Kunileidi juhatusel lauldud “Mu isamaa on minu arm”, mis on tänaseks päevaks üks Eesti armastatumaid rahvalaule ja mis kõlab ka nüüdisaegsetel laulupidudel.
Laulupidu kui rahvusliku identiteedi kandja
Laulupidu on alates selle loomisest mänginud keskset rolli Eesti rahvusliku identiteedi hoidmisel ja edendamisel. See on olnud koht, kus eestlased kogunevad, et ühiselt tähistada oma kultuuri ja keelt. Laulupidu on toonud kokku eri põlvkondi ning aidanud hoida ja edasi kanda eesti muusika ja laulutraditsioone.
Läbi aegade on laulupidu olnud ka poliitilise protesti vahend, eriti Nõukogude okupatsiooni ajal, mil laulud ja nendega kaasnevad tunded väljendasid sageli rahva vabadusiha ja iseseisvuspüüdlusi. Eriti märgilised olid 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal toimunud peod, kus kaikus “Ei ole üksi ükski maa” ja muud laulud, mis tugevdasid rahva tahtmist taastada iseseisvus.
Kokkuvõte
Laulupeo fenomen on midagi erakordset maailma kontekstis ja Eesti kultuuripärandi üks alustalasid. See pulbitsev kultuuripidu ei ole lihtsalt muusikaline üritus, vaid ühendav jõud, mis aitab eestlastel meenutada oma ajalugu, tähistada olevikku ja unistada tulevikust. Iga laulupidu on uus peatükk Eesti rahva loos, kajastades aega, inimesi ja meeleolusid. Laulupidu on elav traditsioon, mis tuletame meile meelde, kui võimas on koos laulmine ja kui sügavalt see meid ühendab.