Eesti ajalugu on täis murdepunkte, millest üks oluline lehekülg on kirjutatud Narva jõe ääres. Aastal 1700 toimunud Narva lahing, kus Väike-Põhjasõja käigus kohtusid Vene tsaar Peeter I väed ja Rootsi kuningriigi armee eesotsas noore Charles XII-ga, on selle tunnistajaks. See võimas kokkupõrge ei olnud vaid ühe lahingu piirides, vaid kujunes saatuslikuks tervele regioonile aastakümneteks.
Von der Goltzi fortid vastu tsaari väge
Narva kindlus ja selle ümbrus olid 17. ja 18. sajandil tiheda vägikaikaveo paik Euroopa suurriikide vahel. Lahingu eelõhtul ehitas Rootsi komandant, krahv Horn Narva linnuse välispiiridele niinimetatud Von der Goltzi stanitsad ehk eelfortifikatsioonid, mis olid loodud põhikindluse kaitsmiseks. 30 000-meheline Vene vägi piiras väikese Rootsi kaitseväe, mis koosnes vaid ligikaudu 12 000 sõdurist. Piiramisrõngas kõikus see vapper käsivägi lootuses peatselt saabuvale abile.
Lahingu ootamatud pöörded
- novembril 1700 alanud lahingus toimus hulk uskumatuid sündmusi, mis olid otsustava tähtsusega. Charles XII oli kohal isiklikult, juhtides oma vägesid. Vene armeed kahandasid iidse Narva käredad sügistormid, mis muutsid jõeäärse pinnase poriseks ja vatijate forsseeringuteks kõlbmatuks. Rünnakule järgnes peaaegu et koomiline vedamatus – raskete obaduste ja paduvihmaga jäid Rootsi sõdurite püssirohudöövid üllataval kombel kuivaks, kuigi Venelaste omad said märjaks ja kasutuks. Selline kokkusattumus tõi rootslastele ennenägematu võidu – ligi 7000 Venemaa sõdurit langes ja ülejäänud põgenesid.
Narva lahingu tähendus ja mõjud
Tänu Narva lahingu võidule kindlustas väike Rootsi ülekaalu territooriumil, mis tõi neile aastateks tuntud kui “Põhja Ateena” tähise. Kuid ühe sõduri tagasipööramine võib muuta ka tulevasi lahinguid ja sõdu – see lahing alustas tsaar Peetri militaristlike ambitsioonide uut tõusu. Ehkki Narva lahing võis tunduda komistuskivina Vene impeeriumi seeksustele, oli see hoopis stardipauk Peetri “akna Euroopasse”, mis hiljem kujunes Peterburgi sünniks ja Venemaa mõjuvõimu kasvamiseks piirkonnas.
Narva lahing näitas selgelt, et ka kõige väiksematel vägedel võib olla võimalus triumfeerida, kui nad on ühtsed ja valmis kindlatest raskustest hoolimata oma maad kaitsma. See lahing pole lihtsalt ajalooline mälestus, vaid tõestus Eesti rahva vankumatust vaimust ja meelekindlusest läbi aegade.