Eesti rahva ajaloos leidub palju märkimisväärseid hetki, mis on tugevalt mõjutatud meie identiteedi ja riigi tuleviku kujundamisel. Üks eriline peatükk selles ajaloos on eesti rahvuslik ärkamine, mis algas 19. sajandi lõpus ja sai suure tõuke ärkamisaja suurkujudelt nagu Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt.
Sissejuhatus:
Eesti rahvuslikul ärkamisel, mis algas umbes 19. sajandi teisel poolel ja kestis kuni 20. sajandi alguseni, oli oluline roll eestlaste eneseteadvuse suurenemisel ja omariikluse suunas liikumisel. Ajalooline taust oli keerukas: eestlased olid sajandeid elanud võõrvõimude, peamiselt Saksa aadli ja Venemaa keisririigi, suppordinatsioonis. Kuid selle osaliselt rõhutud seisu jooksul säilis ja kasvas kohalik kultuur ning eestlaste soov olla peremeesteks oma maal.
Sisu:
Rahvusliku ärkamise algimpulss tekkis haritlaste seas, kes haistusid võimalust rahvuslikuks eneseväljenduseks ja suhtlemiseks pärast venestuspoliitika mõningast leevenemist. Need haritlased, eelkõige köstrid, õpetajad ja kirjanikud, pühendasid oma tegevuse eesti keele, kultuuri ja hariduse edendamisele.
Johann Voldemar Jannsen lõi esimese eestikeelse ajalehe “Perno Postimees”, hiljem muudetud “Eesti Postimees”, mis sai oluliseks infoallikaks ning rahvusliku ärklikkuse ja ideede levitajaks. Carl Robert Jakobsoni toimetamisel ilmunud ajakiri “Sakala” toetus sarnase ideoloogiaga, kutsudes üles haridusele ning isiklikule ja majanduslikule sõltumatusele. Jakob Hort oligi see, kes propageeris mõtet eestlastest kui eraldi rahvusest ja tõi esile vajaduse koguda üles eesti rahvaluulet, et säilitada rahva ajaloo ja keele pärand.
Selle aja jooksul kujunesid välja ka esimesed rahvuslikud organisatsioonid ja seltsid, nagu Eesti Aleksandrikool, mis kindlustasid eesti keele ja kultuuri püsivuse ning andsid tõuke, et eestlastel oleks oma koolid ja ülikool.
Kokkuvõte:
Eesti rahvusliku ärkamise tähtsaim tulemus oli eneseteadvuse ja rahvusliku ühtsustunde tekkimine. See aeg mängis olulist rolli eesti rahvusliku identiteedi kujunemisel ning aitas kaasa soovile ja vajadusele omariikluse järele. Ajavoolus, mil Eesti on saavutanud iseseisvuse ja kindlustunud oma positsiooni maailmas, on oluline meeles pidada ja austada neid, kes võitlesid meie rahva huvide ja õiguste eest. Rahvusliku ärkamise ajastu oli alles algus, kuid see lõi vundamendi, millele sai hiljem rajada Eesti Vabariigi.