Augusti lõpp oli Eestis, Lätis ja Leedus 1989. aastal tähendusrikas. See oli aeg, mil kolm rahvust ühinesid üheks, et avaldada rahumeelset vastupanu Nõukogude Liidu okupatsioonile, et näidata oma janu iseseisvuse ja vabaduse järele. See sündmus on tuntud kui Balti Kett.
Ajalooline taust ja ettevalmistus
Ajaloos on Balti Kett üheks kõige silmapaistvamaks näiteks rahumeelsest protestist. See oli organiseeritud reaktsioon Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevale, mis oli allkirjastatud 23. augustil 1939. Paktisaladusega oli lubatud Eesti, Läti ja Leedu andmine Nõukogude Liidu mõjusfääri.
- augustil 1989, kell 19.00 asusid kätel kinni hoides umbes kaks miljonit inimest üle 600 kilomeetri pikkusele teekonnale, et moodustada inimkett, mis ühendas kolme Balti riigi pealinnu: Tallinna, Riia ja Vilniuse. Selline rahva üksmeel ja valmisolek seista oma rahvusliku identiteedi eest oli eeskujuks kogu maailmale.
Sündmuse päev ja selle mõju
Inimeste ühtehoidmise ja püüdluste ühendav jõud leidis aset suvisel pärastlõunal. Nii rikas ja vaene, vana ja noor, eri rahvusest inimesed tulid kokku, käest kinni hoides näitasid nad, et nende soov elada oma riigis, oma kultuuri ja kommetega, on kõigutamatu. Pisarad ja palved, lood ja naer segunesid, kui kümned tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja hümne.
Balti Keti tohutu ülemaailmne kajastus pani aluse rahvusvahelisele survele, mis lõpuks viis Nõukogude võimu lagunemiseni Balti riikides ja hiljem kogu blokis.
Kokkuvõte: Vabaduse teekond
Balti Kett tõestas, et ühinenud rahvast ei ole võimalik alistada. Sellest sai inspiratsiooni allikas nii kodu- kui välismaal. See sündmus ei olnud mitte ainult sümboolne žest, vaid ka konkreetne samm kogu regiooni vabaduse suunas. Tänapäeval meenutab Balti Keti päeva, 23. augustit, kui üht olulisemat verstaposti Eesti, Läti ja Leedu ajaloos ning tõestust, et üheskoos on võimalik saavutada suuri muutusi.