Sissejuhatus
Eestlaste ajalugu on tulvil murrangulisi sündmusi, mis on kujundanud meie rahva hinge ja mõtteviisi. Üks neist, märtsipäevadel 1917 üle Eesti lahvatanud rahutused, oli oluline märk eestlaste vabadusetunnetusest ja soovist luua oma riik.
Märtsirahutused ja taust
Märtsipäevade rahutusi, mis olid osa Venemaa Keisririigis aset leidnud 1917. aasta revolutsioonist, peetakse üheks otsustavamaks sündmuseks Eesti Vabariigi sünniloos. Tegemist olid a-rajoones toimunud meeleavalduste ja vägivallapuhangutega, mis lõppesid Vene keisri Nikolai II troonist loobumise ja uue võimu loomisega. Palju tähelepanuta jääb aga asjaolu, et need sündmused vallandasid otseselt ka Eesti poliitilise eneseteadvuse ja vabaduspüüdlused.
Pärast Venemaa kroonimata vorstide mäsu, hakkas Eestis jõuliselt kerkima eestlust ja kohalikku omavalitsust. Seda aitasid suuresti kaasa liberaalsed ja sotsialistlikud parteid ning sõjadest väsinud inimeste soov parema elu järele. Tänu sellele sai võimalikuks ka Eesti Vabariigi sünni, sest eestlased olid valmis võitlema oma iseseisvuse eest.
Märtsipäevade mõju
Märtsipäevade mõju Eesti ajaloos ei saa alahinnata. Need näitasid, et Eesti rahvas on olemas ja valmis võitlema ning tegutsema oma õiguste ja vabaduse eest. See võitlus jätkus mitmel rindel kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 24. veebruaril 1918.
Märtsipäevad tõid nähtavale Eesti rahva tugeva eneseteadvuse ja vabadustahte. Märtsipäevad on üks olulisemaid sündmusi, mis viis lõpuks eestlaste unistuse – iseseisva Eesti Vabariigi – tekkimisele.
Kokkuvõte
Märtsipäevade sündmused 1917. aastal tulevad meelde kui oluline etapp meie riigi sünniloos. Need näitasid eestlaste ühtsust, otsustavust ja eneseteadvust. Neist sündmustest õhkub Eesti rahva elujõudu, mis on tänaseni tähtsaks osaks meie riigi ja rahvuse identiteedist.
Tähistagem märtsipäevi kui osa meie rikkast ja auväärsest ajaloopärandist ning õppigem nendest vaprusest ja vabanemistahtest, mida näitas meie oma rahvas nii murrangulistel aegadel. Eesti elab!