Sissejuhatus
Eesti iseseisvumine on Eesti ajaloo tähendusrikkaim ning üks olulisemaid sündmusi. See lugu räägib Vabadussõjast ja Eesti Vabariigi iseseisvuse kuulutamisest, mis defineeris eestlaste rahvuslikku identiteeti ja määras meie maa tulevikusuuna.
Iseseisvuse kuulutamine
- veebruaril 1918 kuulutas Eesti Maanõukogu välja Eesti Vabariigi iseseisvuse. Esimest korda Eesti ajaloos oli eestlastel oma riik. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine pani aluse rahvusriigile. Kuid iseseisvuse väljakuulutamisega kaasnes ka suur oht – sakslased olid Tallinna jõudnud. Eesti valitsus ja keskus põgenesid välismaale, kuid sellega ei olnud Eesti iseseisvus kaotatud. Iseseisvus dokumenteeriti ja säilis.
Vabadussõda
Iseseisvuse väljakuulutamisele järgnenud aasta algas Vabadussõjaga. Eesti sõdurid võitlesid enamlastliku punaväe, sakslaste ja baltisakslaste vabikorpuse Landeswehri vägede vastu. Vabadussõda kestis ligi aasta, alates 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920, mil sõlmiti Tartu rahu.
Eestlased võitlesid vabaduse eest raske võitluse, olles peaaegu kogu aeg arvulises vähemuses. Siiski suutsid nad vaenlast edukalt tõrjuda. Vabadussõda on Eestis tänaseni mälestusväärne, telekinides ja ajalooraamatutes sellest sageli juttu.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi sünnilugu on märgilise tähtsusega meie ajaloos. Iseseisvuse kuulutamine ja Vabadussõda olid olulised sündmused, mis tugevdasid meie identiteeti ning aitasid kujundada Eestist iseseisva ja suveräänse riigi. Seda aega meenutades võime olla tänulikud neile, kes võitlesid meie vabaduse eest, ja pidada meeles, et meie iseseisvus ja vabadus pole iseenesestmõistetavad.