Eesti Vabariik, väike, kuid uhke riik Euroopa kaardi põhjapanevamas nurgas, tähistas hiljuti oma 103. aastapäeva. Me vaatleme lühidalt Eesti Vabariigi sündi – kuidas rahvas tõusis iseseisvuse nimel.
Alged
Eesti Vabariigi sünni juured ulatuvad tagasi kaugele 19. sajandi lõppu, kui eestlased hakkasid end rohkem kui lihtsalt talupojad ja madalama klassi kodanikud tunnetama. See oli aeg, mil eesti rahvuslik ärkamine oli täies hoos. Kultuur ja haridus said esmatähtsaks ning eesti keel ja kultuur hakkasid arenema.
Vabadussõda
Novembris 1918 kuulutas Saksamaa Nõukogude Venemaale sõja, vallandades järk-järgult Eesti Vabadussõda. See kestis ligikaudu 14 kuud, mille käigus Eesti rahvas võitles oma kodumaale iseseisvuse eest.
Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920, kui Eesti ja Nõukogude Venemaa allkirjastasid Tartu rahulepingu. Selle lepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa esmakordselt Eesti Vabariigi iseseisvust.
Iseseisvuse saavutamine
- veebruaril 1918 kuulutas Eesti Päästekomitee välja Eesti Vabariigi. See kuupäev on tuntud ka kui Eesti iseseisvuspäev ja seda tähistatakse igal aastal.
Iseseisvuse saavutamine ei tulnud lihtsalt, vaid nõudis palju pingutusi ja inimohvreid. Eesti rahvas tõusis iseenda eest ja võitles vapralt oma vabaduse nimel, kujundades seeläbi Eesti ajaloo.
Kokkuvõte
Eesti Vabariogi sünd on üks olulisemaid sündmusi kogu Eesti ajaloos. See on näide rahva ühtsusest, vastupidavusest ja jõust, mis ajendas eestlasi võitlema oma vabaduse ja iseseisvuse eest. Sellest ajast alates on Eesti Vabariik kujunenud omaette unikaalseks riigiks, mille eestlased on ise loonud ja arendanud, miilust hoolimata või just selle tõttu — järeleandmatult ja otsustavalt. Eesti on vaba, tänu neile, kes võitlesid meie iseseisvuse eest sellel ajaloolisel hetkel. Sellepärast peame meeles pidama ja austama neid, kes on panustanud Eesti Vabariigi sünni juurde.