100 aasta merendust Saaremaal | EV100

12.augustil 2018 toimub mereajalookonverents, arutame merelisi käändekohti viimase 100 aasta jooksul.Käsitleme peamiselt Saaremaaga seotud sündmusi.Saaremaa vabanes Saksa okupatsioonist1919.a. lõpul.Kohe samal aastal hakati langetama palke uute pujelaevade ehitamiseks,sest sõjakahjud olid saare laevastiku laastanud.1920 lasti vette kolm 100 tonnist purjekat.Kuressaare Riia vahet sõitnud reisilaev oli viidud Venemaale side Riiaga katkes pikaks ajaks.Muhu ja mandri vahelisel liiklemisel võeti kasutusele uisk.Noor iseseisev riik aitas olukorrast välja Tallinna jäänud puksiiridega ja hiljem teenindasid ülevedu Eesti Päästeseltsi laevad kuni 1930 aastateni, Virtsu-Kuivastu liinile tulid G.Sergo ja Ko reisi-kaubalaevad.Rapla-Virtssu raudtee valmimise järel vähenes Tallinn-Roomassaare ühenduse tähtsus ja peamiseks reisijate ning kaubaveo liiniks kujunes Virtsu-Kuivastu.,milleks kohandati ka nende sadamad.Roomassaare,Jaagarahu ja teiste sadamate vahel toimus kaubavedu kohalike laevaomanike purjelaevadega.Tähtsamaid omanikke oli Jaen Teär,Johanes Kahu.Hiljem rajati Papisaare endise lennusadama alale moodne elling suuremate üle 300 brt.mootorpurjekate ehitamiseks.Laevapere koolitamiseks tegutses Kuressaare Merekool kapten Julius Teära juhatusel.Saaremaa peamiseks merelise väljaveo saadusteks oli metsamaterjalid,paekivi,kala,taludes toodetud põllumajandussaadused-vili,peekon,või,juust,käsitöötooted,paadid,puunõud jne.Sisse veeti soola,suhkrut,rauda,ehitusmaterjale,masinaid.Nõukogude ajal muudeti saar range rziimiga piiritsooniks,kus väliskaubandus katkes.Kohalikud veod toimusid Roomassaare kaudu.Suurenes kalanduse osakaal ja traallaevade tähtsus,mis päästis meresõidu spetsialistide kadumise saarelt.Asstatel 1991-2007 on lavandus taastunud ja meremeeste osatähtsus kasvanud.Meil on tekkinud laevaehituse ettevõtteid,uusi laiahaardelisi laevaomanikke eriti väinaliikluse probleemide lahendamisel.Kuressaares tegutseb TTÜ Mereakadeemia .