100 Eesti veskit 1918-2018, koostaja MTÜ Eesti Veskivaramu

1918.a oli Eestis üle 700 vesiveski ja üle tuhande tuuliku. Raamatuga tahame jäädvustada hetkeolukorra 2018. aastaks 100 -st mingil moel säilinud või taaskasutuse leidnud veskist üle Eesti.

MTÜ Eesti Veskivaramu soovib raamatuga jäädvustada hetkeolukorra 2018. aastaks 100 -st säilinud või taaskasutuse leidnud veskist või veskikohast üle Eesti nii, et hõlmatud oleksid kõik piirkonnad võrdselt ( 2018. a. haldusjaotuse alusel). Igale veskile on pühendatud raamatus 2 lk – pilt või pildid ( tänapäev ja võimalusel ajalooline pilt) ja väike tutvustus. Lisaks leiab raamatust tutvustuse veskikultuurist üldse, ajaloolisi kaarte piirkonniti veskite paiknemise loogikast ja muud hääbuva veskikultuuriga seonduvat, sh senini kasutusel olevaid vanasõnu, kõnekäände, ütlemisi, uskumusi, mille algallikat aga enam ei teata. Raamatu valikusse peaksid saama Eestimaal kunagi väga olulist kultuuriloolist või erilist rolli omanud veskid kas asukoha, seadmete, omanike või loo poolest, taaskasutust leidnud veskid võiksid innustavaks eeskujuks saada nii mõnelegi tulevasele hääbunud veskikoha omanikule. Kuna raamatuga tahame teha kingituse Eesti Vabariigile, kus veskikultuur paraku hääbumas nii füüsiliselt kui folklooris, siis on oluline, et saaks jäädvustatud hetkeolukord läbi 100 aasta perspektiivi ja sellega saavutada raamatu aegumatus aastast 2018. Raamatusse tulevad pildid veskitest 2018. aasta seisuga kõrvuti vana pildiga. Praegu on veel viimane aeg jäädvustada veskikultuuri, sest veel elab neid inimesi, kes mäletavad veskilkäiku ja selle tähendust igapäevaelus. 21. sajandi põlvkonnad saavad sellest osa vaid esivanemate juttude, mälestuste, piltide kaudu. Paari aastakümne pärast on lagunenud ja unustatud veel kümneid veskeid, järjest vähem inimesi teab, kui oluline koht oli veski meie kultuuriloos aastasadu 20.sajandini. Seetõttu peab MTÜ Eesti Veskivaramu väga oluliseks jäädvustada EV100 sünnipäeva puhul vähemalt 100 Eesti veskit juubeliraamatusse ja anda sellega oma panus ajaloo talletamisele ja tehnika ja - kultuuripärandi säilitamisele vähemalt ilusas ja pildirohkes raamatus.

1.01—01.04.2018 Valiku tegemine veskitest, arhiivimaterjalide väljaotsimine, millega on juba alustatud Välja on valitud 100 veskit, mille saatust kajastatakse raamatus, kontatki on võetud veskiomanikega, kellega koostöös on valminud ülevaade iga väljavalitud veski kohta, välja on valitud ajaloolised pildid. 1.02.-01.06. Kaardimaterjali otsimine, valimine, tellime On tehtud valik raamatusse minevate kaartide osas. 01.04-01.09 Valikusse jäänud veskite külastamine ja pildistamine Kogutud on 2018 pildimaterjal 01.02.2018 Üleskutse veskiomanikele valimi moodustamiseks Välja selgitada peale esmast Veskivaramu -poolset valimit raamatusse valitavad veskid 01.02- 01.10 Regulaarsed teated Veskivaramu kodulehel ja fb lehel raamatu koostamise etappidest, probleemidest, edusammudest, infovajadusest, raamatu valmimisest ja esitlusest Kaasata võimalikult palju veskiomanikke ja teisi huvilisi, korjata infot, lugusid, pilte nii raamatu jaoks kui veskiwiki -sse. 03.09. 2018 Raamatu materjali saatmine trükikotta Raamatu jaoks koostatud pdf failid on trükivalmis Septembri keskpaik Raamat on trükitud Veskivaramu asutamisest saab 20.09.2018 15 aastat. Ühendatult EV 100 tähistamisega korraldame piduliku raamatuesitluse mõnes raamatus äramärgitud veskis või veskites.

Raamatu koostamisse kaasame kõiki huvilisi, kelle jaoks see teema oluline ja südamelähedane. Kõik info, mis ei mahu raamatusse, jäädvustatakse veskite andmebaasi http://weskiwiki.veskivaramu.ee/

Algataja

MTÜ Hellenurme Veskimuuseum

MTÜ Hellenurme Veskimuuseum hoiab töökorras Eestimaa viimast vee jõul töötavat püüli- ja jahuveskit. Hellenurme vesiveski on ehitatud 1880, seadmed pärinevad 1922.aastast, kui praeguse veskiemanda vanavanaisa veski rendile võttis ja 1932 selle veski Eesti Vabariigilt ära ostis. Iga aasta püüame korda teha vähemalt 100 m2 katuse-, hoovi- või põrandapinda ja anda neile ruutmeetreile taas kasutus. EV100 aastal teeme erinevate projektide toel korda saeveski varemed ja ümbruse, uue katuse saab üks hoonetiib suurest veskihoonest, veski äravoolukanal saab remonditud ja ümbrus korrastatud, veski saab oma värkskoja. Septembris toimuvate T-Teatri Krabatimängu laupäevaste etenduste järel korraldame 2 pärimustantsu õpituba, kuhu ootame külalisi nii kaugemalt kui just ka oma külast.