EV pidutseb ehk siis meie ise pidutseme ja meie ise teeme ka kingitusi oma võimete ja võimaluste kohaselt. Tahaks ju ikka midagi kinkida, midagi südamest, midagi lihtsat, midagi püsivat. Midagi, mis rõõmustaks nii maad kui inimesi. Esialgu tundub raske ülesanne, kuid leidsin selle, mis sobib nii enda hingelaadiga kui ka nendega, kes aiarõõmudest sügavalt lugu peavad. Nii otsustasingi oma lopsaka aia metsikut ja natuke metsistunud ilu jagada saja sõbraga, vähemalt saja sõbraga. Kui arvestada, et näoraamatu sõpru on üle paarisaja ja sünniaastat vaadates ei tohiks veel probleeme olla ka laivis suhtlemisega, siis kingitus sajale sõbrale EV sajandaks sünniaastapäevaks on täiesti teostatav idee. Liiatigi on täna olemas vähemalt paarkümmend ilushinge, kes minu aia taimelaste võrra ongi juba rikkamad. Olgu ka öeldud, et ei kingi ühtki sordinimetusega taimehakatist, vaid jagan hinge ja silmailu, tutvustades iga taime tema üldnimetuse või ka rahvaliku nimega. Austan väga neid, kellele taimelaste kasvatamine leiva lauale toob, aga minu aias on isetekkelise taimse lasteaia saatus ilma jagamata kindlalt hukule määratud. Ka minu hobiks on suvel eestlastele omane rahvussport, muruniitmine. Aga seekord ütles hing stopp, sest on paremaid viise linnunokast pudenenud seemnetest seemikute ja hiigelmõõtmeid võtnud lillepuhmaste piiramiseks.
Eelkõige ootan kingisaajateks oma kogukonna ehk siis Tarvastu piirkonna inimesi, sest nii on taimelaste kohaletoimetamine kergemini teostatav. Infot levitan kohalikus ajalehes koos taimelaste nimekirjaga. Kaugemale aiarahvale soovitan samasugune kingiring oma paikkonnas ette võtta. Saab rõõmu kinkijale, kingi saajale ja maa tänab ilu loomise ja jagamise eest kohe kindlasti.