4,6 kilomeetri pikkune EV100 sokilogo Tarvanpää seltsi poolt

Viis aastat rahvatantsukaaslastele juubeliteks rahvakirjas sokke kudunud Carmen Lillepea Tarvanpää seltsist rivistas oma loomingu üles moodustades esimese EV100 sokilogo.

Viis aastat tantsukaaslastele juubelisünnipäevadeks isamaalisi sokke kudunud Carmen Lillepea rivistas oma loomingu paraadile üles ja moodustas teadolevalt esimese EV100 sokilogo. 

Rakveres, Virumaal tegutseva Tarvanpää seltsi Tarva Tammede rahvantsurühma liige Carmen Lillepea meenutas, et alustas kaaslastele sünnipäevakingituseks isamaaliste sokkide kudumist umbes viis aastat tagasi. Aga ta ei kudunud mitte tavalisi, vaid personaalseid jalavarje, millel alati nii sünnipäevalapse nimi kui ka eriline muster peal.

„Sokkidel on Virumaa vöökirjad, olenevalt sellest, kus kellegi tantsija juured või praegune elukoht, kas ida või lääne pool. Selle alusel valisin vöökirja, mida sokkide tarvis kohendama hakkasin. Küll tahaks aru saada, mida esivanemad meile nende vöökirjadega kirjutanud on,” selgitas ja arutles Lillepea.

Lisaks tantsukaaslastele kingitule kudus Carmen tänavu spetsiaalsed sümbol-sokid saja-aastasele Eestile enesele, pannes nende peale Väike-Maarja vöökirja, kuna Eestimaa kannab ju ka Maarjamaa nime.

Suurele sokiparaadile ehk Eesti sünnipäeva logo sokkide abil jäädvustamisele jõudis Carmeni loomest 29 sokki. Seega 14,5 paari, sest üks sokk otsib ühe esinemise järgselt oma kodu senini taga kusagil Kohtla-Järve kandis.

Carmeni hinnangul on tal kõigi sokkide kudumiseks kulunud 720 töötundi ja 4,6 kilomeetrit lõnga. Töö aga jätkub, kuna Tarvanpääs leidub jätkuvalt soliidsesse vanusesse jõudjaid, kellel nimelised sokid veel puuduvad.

Fotod siin

Kingitus on üle antud, üles pildistatud ja soojaks kantud. Uued juubilarid saavad uued sokid.

Algataja

Tarvanpää selts

Tarvanpää on üks Eesti vanimaid rahvatantsuansambleid, Virumaa tunnusmärk. Täna teatakse Tarvanpääd kui Rakvere isamaalisuse ja omakultuuri hoidmise kantsi, maailma esimese meeste tantsupeo korraldajat. Ja kindlasti ka kui rahvatantsuansamblit, millega on mingil kombel seotud pea iga Rakvere elanik. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kelle elutööks võib lugeda üle-eestilise tuntuse saavutanud rahvatantsuansambli ülestöötamise Rakveres. Lisaks algatati Maie Orava eestvedamisel 1986. aastal ka esimene Eesti folkloorifestival Viru Säru ning 2006. aastal Esimene Eesti Meeste Tantsupidu. Eesti Meeste Tantsupeo pealavastaja on ta tänaseni. INFO: https://www.facebook.com/tarvanpaa/; www.tarvanpää.ee; tarvanpaa.selts@gmail.com; tiiu.myrk@gmail.com; tel: 5332 1854 - Tiiu Mürk