Balti mõisakett

Baltimaade mõisamänguga tähistame Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäeva. Mõisad räägivad nii keerulisest teekonnast omariikluseni kui ka riigikorrast sõltumatutest püsiväärtustest.

Balti mõisakett on külastusmäng, mis tutvustab kolme riigi mitmepalgelist mõisapärandit: maailmakuulsusi, kohalikke tegijaid, haridus- ja kultuurilugu, põllumajanduse ja tööstuse arengut jne. Ennekõike aitab aga mäng mõista ajalookulgu, olulisi sündmusi ning väärtushinnangute muutumist ajas. Kolme riigi ühismäng annab võimaluse mõelda laiemas kontekstis, võrrelda end naabritega, mõista nii poliitilise süsteemi kui ka üksikisiku rolli ajas. Mängu oluline eesmärk on mõelda selle üle, kuidas hoida kultuuripärandit, teadvustada pärandi ja kultuuriväärtuste rolli meie riikide ja meie kõigi elu edendamisel. Mõisate külastusmäng toob ühe katuse alla senised erinevad kampaaniad (Unustatud mõisad, avatud mõisad, Läti külastusmäng, jm), senise konkureerimise asemel kasutame ühistegevuse võimalusi. Mängu põhimõte on lihtne: teave avatud mõisate, seal toimuvate kultuurisündmuste jms kohta kantakse ühisesse veebipõhisesse kalendrisse. Iga külastuse eest saab templi, enim templeid kogunud osalevad hiljem loosimisel. Lisaks riikidevahelisele turundusele on kavas turundus väliskülalistele. Mõisate ajaloo teatav vastuolulisus vabariikide sünnipäeva kontekstis pakub suurepärase võimaluse tutvustada Balti riike kui ajalugu ja erinevate kultuuride pärandit väärtustavaid maid. Seisusliku korra kaotamine oli üks esimesi olulisi riiklike reforme Eestis ja Lätis, samuti mõisavalduste (osaline) likvideerimine, viimaseid piirati oluliselt ka Leedus. Vahepealsel sajandil põhines siinne põllumajandus esmalt väiketaludel, seejärel kolhoosidel ja pärast taasiseseisvumist vaevaga üles ehitatud kaasaegsel eraettevõtlusel.Väärtustel on omadus ajas muutuda ja nii kannavad mõisad täna endas hoopis uusi tähendusi ja ka uusi rolle.Kohalike kultuuri-, turismi- ja hariduskeskustena on mõisad tagasi nõutamas oma rolli maaelu edendajatena ja regionaalpoliitika toetajatena.

Jaanuar-veebruar - kokkulepete sõlmimine, meediaplaani koostamine märts-aprill - materjalide koostamine, toimetamine, tõlkimine, veebiplatvormi ülesehitus aprill- september - meediaplaani elluviimine aprill-september - mäng september - lõpuüritus oktoober - kokkuvõtte tegemine

Mängu korraldamine eeldab tihedat suhtlust nii Eesti, Läti ja Leedu mõisatega, info ja tekstide tõlkimist ja levitamist. Vajame abi info levitamisel ja korralduskulude katmisel.

Algataja

Eesti Mõisakoolide Ühendus

Eesti Mõisakoolide Ühendus koondab ajaloolistes mõisahoonetes tegutsevaid koole ja lasteaedu. Läbi sajandi on kool olnud 300s mõisas, praegu on neid alles 70. Loe lähemalt www.moisakoolid.ee