Eesti riigi sündimise lugu | EV 100

Õnnelikud on rahvad, kellel on ajaloos avanenud võimalus teostada oma enesemääramise õigus, see tähendab luua oma riik. Eestlastel see õnnestus, kui 24. veebruaril 1918. aastal Eesti Päästekomitee „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks.

Ent riiki ei teki üleöö. Ning iseseisvusmanifest – olles tähtsaim riiki rajav dokument – on siiski vaid sünniakti vormistus. Rahvuslikust autonoomiast või iseseisvusest julgeti mõtlema hakata tasapisi.  

Veebruarirevolutsioonijärgsel Venemaal oli Eesti rahvas üha aktiivsemalt hakanud nõudma oma ajaloolise asuala halduslikku ühendamist, mis 12. aprillil 1917 Eestimaa kubermangu ning Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendamisega ka teoks sai ning sellega oli üldjoontes sündinud meile igituttav Eesti kontuur.

14. juulil 1917 tuli kokku demokraatlikult valitud Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis tollase Vene impeeriumi üha süvenevalt ebakindlates oludes kuulutas end 28. novembril 1917 kõrgeimaks võimuks Eestis. Seda tähtpäeva on vahel lausa omariikluse sünnipäevaks hinnatud.

19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti kõik riiklik võim Eestis kuni normaalsete olude loomiseni. Oli ju siis käimasolevas ilmasõjas punavägi Eestist lahkumas ning sakslased peale tungimas. Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus avalikult ette loeti.

Teame, et juba järgmisel päeval jõudsid Tallinna Saksa väed ning alles koos Esimese maailmasõja lõpuga vabanes Eesti keiserliku Saksamaa okupatsioonist ning 11. novembril 1918. aastal tuli kokku Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Samal päeval asutati Kaitseliit, käivitati ministeeriumid. Loodi kaitsevägi, ilmusid esimesed Eesti postmargid jne. Riik hakkas toimima. Kuid juba 28. novembril 1918 algas lahinguga Narva juures Eesti Vabadussõda.

Vabadussõja pöördelised lahingud, kus peatati vaenlase edasitung ning asuti vastupealetungile, peeti kogu rinde ulatuses jaanuari alguses 1919, ja asuti seejärel maa vabastamisele.

Jüripäeval 1919 tuli kokku Asutav Kogu – see on meie parlamendi, Riigikogu sünnipäev. 1919 võeti Vabadussõja otsustav võit Võnnu all.

Oktoobris võeti vastu ajalooline maaseadus, Tartus alustas 1. oktoobril 1919 tegevust kunstikool Pallas ning 1. detsembril avas uksed eestikeelne Tartu Ülikool.

Vabadussõja lõplik relvarahu jõustus 3. jaanuaril 1920 ning 2. veebruaril kirjutati alla Tartu rahuleping, mille järel sai Eesti Vabariik rahvusvahelise kogukonna de jure tunnustuse. Eesti Vabariik oli jõudnud täieõigusliku riigina maailma riikide perre.

Kõigist ülal nimetatud sündmustest (ning arvukatest muudest tähtpäevadest) – alates Eesti ala ühendamisest kuni Tartu rahuni – möödub ajavahemikus aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 täpselt 100 aastat.  Kõiki neid juubeleid – eeskätt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva 24. veebruaril 2018 – on Eesti riik ja rahvas valmis meeles pidama.

Et ühiselt ja kindlalt vaadata tulevikku.