Eesti väärtkirjanduse 100 x 2 ettelugemistundi hooldekodudes

Kingitus neile, kelle najal ja abil on Eesti 100 aastat kestnud.

Olen käinud tänavu iga kuu korra Tammiste hooldekodus vanuritele ette lugemas eesti väärtkirjandust. Kogesin, kuidas kuulajad rõõmustavad ja alati küsivad, kas tulete varsti jälle.

Seepärast kutsun vabatahtlikke kogu Eestis külastama hooldekodusid vanuritele ette lugema. Kõigil ettelugemishuvilistel palun saata mulle oma lugemistunnist infot (kes luges ette, millises hooldekodus ja millal toimus lugemistund, kui palju oli kuulajaid ja mida lugesite ette).

Ise jätkan aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 lugemist kord kuus Tammiste hooldekodus, soovin ette lugeda ka teistes Pärnumaa hooldekodudes. Püüan niiviisi koguda 23. veebruariks 2020 vähemalt 40 lugemistundi. Pealkirjas püstitatud eesmärgi (200 tundi) täitmiseks kutsun appi kõiki häid inimesi üle kogu Eesti.

NB! Lugemistunni pikkuseks sobib 30–45 minutit.

Igal kuul lugesin ette selle kuu Eesti kirjanike-sünnipäevalaste loomingut (nii luulet kui ka proosat). Lugemistunni pikkuseks oli tavaliselt 40–50 minutit. Kokku lugesin 2018. aastal ette 35 korral Tammiste hooldekodus, Surju hooldekodus Videvik, Tootsi hooldekodus ja Pärnu haigla hoolduskeskuses.

Nende tundide jooksul olen kogenud rõõmsaid ja naljakaid elamusi ning mõni hetk oli vahel veidi kurb.

xxxx

Surju hooldekodus elab 82-aastane Linda Raheste, kes luuletab ka praegu. Varem on ta osalenud Viljandimaa luulehuviliste tegemistes ja panen siis Linda lahkel loal ühe tema luuletuse (ilmunud almanahhis „Valguseoks XVIII“).

Pärnaalleel
(Linda Raheste)

Jalutan lookleval pärnaalleel,
mu ümber on vaikus ja rahu.
Kõnniksin ikka veel ja veel – 
kõik hea ei hingesse mahu.

Pilverünkad ja taevane sina,
õrn tuuleke hellitab neid.
Värviküllane loodus on kena,
unistama paneb ta meid.

Ordulinnuse kivist müürid,
õhtukumas helgivad need.
Haljaste põõsaste vilus
Maimu koobas kui viirastus veel

All orus on väikene järv,
kerge virvendus väreleb, liigub.
Pardipaare seal lainetel kiigub – 
sinikirju neil sulgede värv.

Järvest ammutan jahedat vett,
karastan väsinud jalgu.
Vesirooside helendav kett
mõtteid sidumas alati olgu.

xxxx

Pärast üht lugemistundi astus mu juurde 89-aastane vanahärra ja tundis huvi, kas eesti keeles trükituna on ilmunud „Emmanuelle“? Kes ei mäletaks seda prantsuse filmi ja teleseriaali? Ja vanahärra olevat seda kunagi vene keeles lugenud… Küll oli ta õnnelik, kui järgmisel külastusel tõin talle lugeda 2 köidet!

xxxx

Nukramas toonis aga üks katkend siin mu veebruarikuisest luuletusest „Kolm välkvõtet Eestile 100. sünnipäevaks“

seitse vanadaami ja üks vanahärra
juhan smuul ja ärni monoloogid
panso ja salme ristivad mullikaid
ettelugemine

ratastoolis vajub salme longu
proteesid pudenevad suust
kus on minu lapsemullikad
südamevalu

seitse vanadaami ja üks vanahärra
vahivad kui vasikad iga päev
iga uut välisukse avanemist
lootuseta

(NB! Salme on ikka täie tervise juures)

Algataja

Jaak Känd

Kaasalööjad
Kasutaja Tiina Kõiv pilt
Tiina Kõiv