Esimeses maailmasõjas osalenud eestlaste nimekiri

Vabatahtlike abiga selgitame välja sõtta mobiliseeritud eestlased. Need olid mehed, kes sõja lõpuks koondusid kodumaale rahvusväeosadesse ja kelleta olnuks mõeldamatu Eesti kaitseväe loomine.

Kutsume igaüht andma oma panust maailmasõjast osa võtnud eesti sõdurite arhiividokumentidest üles leidmisel ja jagama andmeid perekonnaloos teadaolevate sõtta mobiliseeritute kohta. Esimeses maailmasõjas võitlesid eestlased küll Vene armee koosseisus, kuid Veebruarirevolutsiooni järel õnnestus eesti ühiskonnategelastel saada Vene Ajutiselt Valitsuselt luba rahvusväeosade moodustamiseks ja eesti sõdurite ning ohvitseride koondamiseks kodumaale. 1917. aasta keerulises sisepoliitilises ja sõjalises olukorras olid rahvusväeosad ühiskonda stabiliseeriv jõud, kindlustades teed omariiklusele. Vabadussõja puhkedes said rahvusväeosades teeninud ohvitserid ja sõdurid loodava sõjaväe tuumikuks. Tänaseks on vabatahtlikud loonud ühisloome keskkonnas üle 165 000 isikukirje. Arhiividokumentides peituv info on tänu sellele hõlpsamini kättesaadav, toimikute lappamise asemel saab andmebaasis isiku või kohanime järgi päringuid teha.
Teadaolevalt mobiliseeriti ilmasõtta umbes 100 000 meest. Isikukirjeid on aga juba praegu rohkem. See tuleb sellest, et ühe mehe kohta leidub andmeid mitmes dokumendis, millest iga kohta on eraldi kirje. Samuti on allikates kirjas need, kes olid sõja ajal kutsealused või kuulusid vanuse poolest mobilisatsiooni alla, aga keda väeteenistusse ei võetud. Suguvõsauurija jaoks on needki andmed tähtsad. Töö tulemuse sõdurite nimekirjaks koondamine seisab veel ees. Avalik kokkuvõtete tegemine toimub 11. novembril 2018 Tartus. Siis selgub, kui palju sõdureid andmebaasis on ja kas on võimalik täpsustada üldisi hinnanguid, kui palju eestlasi Esimeses maailmasõjas osales. 2018. aasta sügiseni on igaüks oodatud kaasa lööma, et kõik ühisloomekeskkonnas (vt www.ra.ee/ilmasoda) väljas olevates toimikutes olevad sõdurid saaksid sisestatud. Väga oodatud on ka koduste arhiivide põhjal lisatavad kirjed.
Esimese maailmasõjas osalenud eestlaste nimekirja koostamine on kingitus EV100-le.
 

Kuni 2018. a. sügiseni saab igaüks arhiiviallikatest sõdureid sisestada. 11. novembril 2018 teeme ühiselt kokkuvõtteid.

Ajaloohuvilised on oodatud sõdureid arhiiviallikatest üles leidma ja andmebaasi kirja panema. Panustada saab igal pool ja igal ajal, vaja läheb vaid arvutit.

Algataja

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele.