EV100 filmiprogramm

EV 100. aastapäeva puhul luuakse mitmeid mängu- ja dokumentaalfilme ning teledraamasari.

Filmi ''Tõde ja Õigus'' tutvustav pilt.

EV100 mängufilmid

Eesti Vabariik 100 mängufilmide konkursil pälvis tootmistoetuse viis mängufilmi: „Tõde ja õigus“, režissöör Tanel Toom, „Seltsimees laps“, režissöör Moonika Siimets, „Põrgu Jaan“, režissöör Kaur Kokk, „Võta või jäta“, režissöör Liina Trishkina-Vanhatalo ja lastefilmi „Eia jõulud Tondikakul“, režissöör Anu Aun. Eesti Vabariik 100 anima- ja mängufilmid jõuavad kinoekraanidele ajavahemikus 2018 veebruar kuni 2019 veebruar.

EV100 animafilm 

Eesti Vabariik 100 pikkade animafilmide konkursil pälvis tootmistoetuse „Lotte ja kadunud lohed“, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits. 

EV100 dokumentaalfilmid

Eesti Vabariik 100 dokumentaalfilmide konkursi võitsid täispikk dokumentaalfilm „Tuulte tahutud maa“, režissöör Joosep Matjus, produtsent Riho Västrik, tootja Vesilind ning lühidokumentaalfilmide kogumik „Juured“, režissöörid Nora Särak, Aljona Suržikova, Heilika Pikkov, Anna Hints, Moonika Siimets, Liina Triškina, Kersti Uibo ja Valeria Anderson-Käsper. Produtsendid Ülo Pikkov, Silmviburlane ja Helen Vinogradov, Vincent Films. Idee autor ja toimetaja: Heilika Pikkov.

EV100 teledraamasari

Eesti Vabariik 100 teledraamasarja konkursil parimaks tunnistatud projekt „Pank“ käsitleb tõsielulisi sündmusi 1990ndate turbulentses Eestis. Kümneosaline draamasari linastub ETV ekraanil Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames alates 2018. aasta sügisest. 

Eeldatavad esilinastuste ajad

AEG

FILM

2018 veebruar

„Seltsimees laps“

2018 september

„Võta või jäta“

2018 oktoober

„Põrgu Jaan“

2018 detsember

„Eia jõulud Tondikakul“

2019 veebruar

„Tõde ja õigus“

2019 kevad

„Lotte ja kadunud lohed“

TUTVUSTUSED


EV100 mängufilmid

„Tõde ja õigus“
A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osal põhinevas mängufilmis tuleb lootusest ja teotahtest pakatav Andres koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb, algab aga hoopis elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearuga. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom, produtsendid Ivo Felt ja Madis Tüür ning tootja Allfilm. Žürii pidas üksmeelselt nõudliku kirjandusliku teksti üleviimist filmikeelde erakordselt õnnestunuks. Loo ülesehitus ja viis teemat käsitleda mõjusid värske ja kaasaegsena ning režissööril oli väga selge nägemus nii filmi visuaaliast kui ka tegelaste arengukaarest.
 
„Seltsimees laps“
Leelo Tungla autobiograafiliste teoste „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning „Samet ja saepuru“ ainetel kirjutatud mängufilmi tegevus viib meid 1950ndate alguse Nõukogude Eestisse, mil stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema Helmes. Leelo hinge sugeneb aga hirm, et ema äraviimises ongi süüdi tema, kuna ta polnud piisavalt hea laps. Samal ajal kostuvad raadiost helged propagandalaulud, õues marsivad pioneerid, kodu aga piirab NKVD uurija ning Leelo kuuleb pealt täiskasvanute jutte vangilaagritest ja küüditamistest. Selles kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid mida hea laps olemine tegelikult tähendab? Filmi stsenarist ja režissöör on Moonika Siimets, produtsent Riina Sildos ning tootja Amrion.

„Põrgu Jaan“
Mängufilmi „Põrgu Jaan“ tegevus saab alguse 18. sajandi alguse Eestimaal pärast 10 aastat kestnud sõda, katku ja näljahäda, mis on maa inimestest pea puhtaks pühkinud. Vähesed ellujäänud elavad laialipillutatult, viletsuses ja lootuseta. Ühel tähisel ööl leiavad kaks talupoega mererannast võõra mehe. Räsitud ja kontaktivõimetu mees viiakse kohaliku mõisniku juurde, kus ta tasapisi teadvusele turgutatakse. Ärkvele tulles avastab ta, et ei suuda meenutada ei seda, kes ta on, ega seda, kuidas ta sinna sai. Ta on võõras niihästi iseendale kui ka inimestele enda ümber. Olude sunnil jäetakse ta mõisasse elama, kus ta seisab silmitsi küsimusega, kes ma olen? Ja sellele küsimusele võib olla rohkem kui üks õige vastus. Filmi stsenarist ja režissöör on Kaur Kokk, produtsent Katrin Kissa ning tootja Homeless Bob Productions.

„Võta või jäta“ 
Võidufilmidest ainukesena kaasaega paigutuva mängufilmi käivitab uudis, mille 30-aastane ehitaja Erik ühel laupäevahommikul saab: tema endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on viimase vindi peal lapseootel. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheks tüdrukuke lapsendamisele. Kuigi iga rakuke temas käsib Erikul põgeneda ning kogu lapsevärk unustada, teeb Erik kõigile, eelkõige endale, üllatusena tavatu otsuse: temast saab üksikisa. Filmi stsenarist ja režissöör on Liina Trishkina-Vanhatalo, produtsent Ivo Felt ning tootja Allfilm.   

„Eia jõulud Tondikakul“ 
Kui üheksa-aastase Eia vanemad saavad ootamatult teada, et peavad koduse jõulupuhkuse asemel hoopis välismaale komandeeringusse sõitma, veedab tüdruk talvise koolivaheaja maal vanaisa juures, kelle olemasolust tal seni aimugi polnud. Nende paari nädala jooksul õnnestub Eial leida endale parim sõber, kaevata oma perekonna põhjatust riidekapist välja luukere, viia kokku kaks teineteist armastavat inimest, avastada kesk lumist muinasjutumaad üks haruldane lind ning päästa hukule määratud põlismets.

EV100 animafilm

„Lotte ja kadunud lohed“
Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saabuvad Leiutajatekülla teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad ülemaailmsel rahvalaulude kogumise võistlusel. Nende suurimaks unistuseks on lindistada müütiliste tuldpurskavate lohede laulu, kuid Lotte ja tema väike õde Roosi otsustavad tuldpurskavad lohed hoopis ise üles otsida. Filmi stsenaristid on Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, produtsent Kalev Tamm ning tootja Eesti Joonisfilm.
 

EV100 dokumentaalfilmid

„Juured“
Teos koosneb kaheksast isikliku puudutusega loost, mis räägivad sünnist ja surmast, üksi ja koos olemisest, suurest rõõmust ja suurest kurbusest. Jutustatud ausalt ja julgelt naise vaatepunktist. „Juurte“ autorite ring algab noore dokumentalistikatudengi Nora Särakuga ja lõppeb Eesti dokumentaalfilmi teerajaja Valeria Anderson-Käsperiga, nende vahele mahub kuus eri tausta ja elukogemusega režissööri, kellest kõik on juba teinud tugevaid filme ja kelle juurestik ei piirdu ainult Eestiga.

„Tuulte tahutud maa“
See kaasaegses filmikeeles ja esteetikas eepiline linateos räägib Eestimaa ilust ja elu põhiväärtustest ning peaks sündima parima tänapäevase eritehnika abil.
 

EV100 teledraamasari

„Pank“
''Pank“ käsitleb tõsielulisi sündmusi 1990ndate turbulentses Eestis. Tol perioodil toimunud ajalooliste sündmuste foonil rullub lahti inimlik draama, mille osalistel tuleb pidevalt ümber hinnata nii valuutakursse kui isiklikke väärtushinnanguid. Kümneosaline draamasari linastub ETV ekraanil Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames alates 2018. aasta sügisest. 

Märksõnad

Kõik ühiskingitused