EV100 filmiprogramm

EV 100. aastapäeva puhul luuakse anima- ja mängufilmid, dokumentaalfilmid ja üks teledraamasari.

Pereüritus
EST Eng RUS
Kino

Eesti Vabariik 100 mängufilmide konkursil pälvis tootmistoetuse viis mängufilmi: „Tõde ja õigus“, režissöör Tanel Toom, „Seltsimees laps“, režissöör Moonika Siimets, „Põrgu Jaan“, režissöör Kaur Kokk, „Võta või jäta“, režissöör Liina Trishkina-Vanhatalo ja lastefilmi „Eia jõulud Tondikakul“, režissöör Anu Aun. Eesti Vabariik 100 pikkade animafilmide konkursil pälvis tootmistoetuse „Lotte ja kadunud lohed“, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits. Eesti Vabariik 100 anima- ja mängufilmid jõuavad kinoekraanidele ajavahemikus 2018 veebruar kuni 2019 veebruar.

Filmide tutvustused

„Tõde ja õigus“ A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osal põhinevas mängufilmis tuleb lootusest ja teotahtest pakatav Andres koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb, algab aga hoopis elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearuga. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom, produtsendid Ivo Felt ja Madis Tüür ning tootja Allfilm. Žürii pidas üksmeelselt nõudliku kirjandusliku teksti üleviimist filmikeelde erakordselt õnnestunuks. Loo ülesehitus ja viis teemat käsitleda mõjusid värske ja kaasaegsena ning režissööril oli väga selge nägemus nii filmi visuaaliast kui ka tegelaste arengukaarest.

„Seltsimees laps“ Leelo Tungla autobiograafiliste teoste „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning „Samet ja saepuru“ ainetel kirjutatud mängufilmi tegevus viib meid 1950ndate alguse Nõukogude Eestisse, mil stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema Helmes. Leelo hinge sugeneb aga hirm, et ema äraviimises ongi süüdi tema, kuna ta polnud piisavalt hea laps. Samal ajal kostuvad raadiost helged propagandalaulud, õues marsivad pioneerid, kodu aga piirab NKVD uurija ning Leelo kuuleb pealt täiskasvanute jutte vangilaagritest ja küüditamistest. Selles kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid mida hea laps olemine tegelikult tähendab? Filmi stsenarist ja režissöör on Moonika Siimets, produtsent Riina Sildos ning tootja Amrion.

„Põrgu Jaan“ Mängufilmi „Põrgu Jaan“ tegevus saab alguse 18. sajandi alguse Eestimaal pärast 10 aastat kestnud sõda, katku ja näljahäda, mis on maa inimestest pea puhtaks pühkinud. Vähesed ellujäänud elavad laialipillutatult, viletsuses ja lootuseta. Ühel tähisel ööl leiavad kaks talupoega mererannast võõra mehe. Räsitud ja kontaktivõimetu mees viiakse kohaliku mõisniku juurde, kus ta tasapisi teadvusele turgutatakse. Ärkvele tulles avastab ta, et ei suuda meenutada ei seda, kes ta on, ega seda, kuidas ta sinna sai. Ta on võõras niihästi iseendale kui ka inimestele enda ümber. Olude sunnil jäetakse ta mõisasse elama, kus ta seisab silmitsi küsimusega, kes ma olen? Ja sellele küsimusele võib olla rohkem kui üks õige vastus. Filmi stsenarist ja režissöör on Kaur Kokk, produtsent Katrin Kissa ning tootja Homeless Bob Productions.

„Võta või jäta“ Võidufilmidest ainukesena kaasaega paigutuva mängufilmi käivitab uudis, mille 30-aastane ehitaja Erik ühel laupäevahommikul saab: tema endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on viimase vindi peal lapseootel. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheks tüdrukuke lapsendamisele. Kuigi iga rakuke temas käsib Erikul põgeneda ning kogu lapsevärk unustada, teeb Erik kõigile, eelkõige endale, üllatusena tavatu otsuse: temast saab üksikisa. Filmi stsenarist ja režissöör on Liina Trishkina-Vanhatalo, produtsent Ivo Felt ning tootja Allfilm.

„Eia jõulud Tondikakul“ “Eia jõulud Tondikakul” on seiklusrikas laste jõulufilm 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

„Lotte ja kadunud lohed“ Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saabuvad Leiutajatekülla teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad ülemaailmsel rahvalaulude kogumise võistlusel. Nende suurimaks unistuseks on lindistada müütiliste tuldpurskavate lohede laulu, kuid Lotte ja tema väike õde Roosi otsustavad tuldpurskavad lohed hoopis ise üles otsida. Filmi stsenaristid on Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, produtsent Kalev Tamm ning tootja Eesti Joonisfilm.

 

EV100 dokumentaalfilmid

„Juured“ Eesti Vabariik 100 filmikonkursi raames valmiv naisrežissööride lühidokumentaalfilmide kogumik. Lühidokumentaalfilmide kogumik „Juured“ räägib kuus väga isiklikku lugu. Need on lood sünnist ja surmast, üksi ja koos olemisest, suurest rõõmust ja suurest kurbusest. Jutustatud ausalt ja julgelt naise vaatepunktist. Lugude autoriteks on tuntud Eesti naisrežissöörid, vanuses 29-61 aastat, kes lisaks filmitegijaks olemisele on ka emad, tütred, abikaasad. Miks mitte armukesed või maailmarändurid. Kogumiku keskseks sümboliks on juur kui elutähtis organ. Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juur kui algus, päritolu, lähtekoht ja põhjus. Juured hoiavad meid kinni ja toidavad. Ka siis, kui oleme kaugel ära. Ka siis, kui tuleb kõigest, millest oled kinni hoidnud, ükskord lahti lasta. Meie lähedased on meie juurestik. Oleme omavahel läbi põimunud ja hingame koos. Režissöörid-autorid: Nora Särak, Anna Hints, Heilika Pikkov, Moonika Siimets, Aljona Suržikova, Kersti Uibo. Toimetaja: Heilika Pikkov. Produtsent: Ülo Pikkov. Tootja: Silmviburlane

„Tuulte tahutud maa“ Vaataja avastab Eestimaa loodust põdramullika silme läbi. Aegadest, mida keegi ei mäleta, kõnelevad meile aastatuhandete jooksul kootud maastikud. Ükski element ei ole siia potsatanud juhuslikult, vaid on tahutud siinsete asukate ja stiihiate omavahelise võitluse kiuste. Igat puud ja rohukõrt on hoolikalt lõigatud või lõikamata jäetud, loomi on hoitud ja eemale peletatud, hääled on toodud lähemale ja sätitud kooris kõlama. Kõik vastavalt võimalustele-tarvidusele. Maastike mustrites on kestma jäänud meie esivanemate püüdlused ja ilumeel. Me kestame seni kuni kestab meie käpikutesse ja tekkidesse punutud muster – meie loodusmuster. Kõike seda avastab vaataja eepilises loodusfilmis Matsalu aladel elava põdramullika kogemuste kaudu. Tootja: Wildkino OÜ Rezhissöör: Joosep Matjus. Stsenaristid: Joosep Matjus, Atte Henriksson. Operaatorid: Joosep Matjus, Atte Henriksson. Produtsent: Riho Västrik Filmi pikkus: 52/60 min.

 

EV100 teledraamasari

„Pank“ Seriaal asetab fookusesse ühe riigi, kahe panga ja terve rea inimeste võidud ning kaotused. Kümne tunni jooksul rullub vaatajate ees lahti draama 1990ndate Eestist: spetsiifilisest ajajärgust, mis jättis kõigisse jälje − kellesse haava, kellesse jumaliku käepuudutuse. Osaliselt tõestisündinud lool põhineva sarja autoriteks on Eero Epner ja Tarmo Jüristo. Telesarja produtsendid on Paul Aguraiuja ja Kaspar Kaljas. Kümneosaline draamasari linastub ETV ekraanil Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames alates 2018. aasta sügisest. Vaata ka sarja esimest ametlikku treilerit. 

Korraldaja

EV100