EV100 kunstikonkurss: "Rändajad ja kohanejad - kogukondade lood üle Eesti"Lõppenud

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga kuulutab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja kunstiprojektide konkurssi “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile on oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance’id, festivalid kui teised kunsti kätkevad interventsioonid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul.  

Mootorlaev “Linda” ja Ameerika Ühendriikidesse saabunud eesti pagulased. Miami, 18. oktoober 1946. ERA

2015. aastal elab Eestis 1,3 miljonit inimest, kellest kolmandik elab Tallinnas ja Harjumaal ning lisaks sellele töötab kolmandik nii palju erinevates maailma paikades. Üleilmastumine on juba vana uudis. Euroopasse on jõudnud suur asüüliotsijate laine Lähis-Idast, mis tähendab senikogematut Euroopa muutumist. Vabaturumajandus soosib töötajate rännet, samas kui keskajast I maailmasõjani olid inimesed valdavalt paiksed, kuigi olid sunnitud ka siis sünnikodust igasugu loodusõnnetuste, näljahädade, sõdade, orjakaubanduse ja näguripäevade eest pagema. Nii assimilieerusidki Eestisse näiteks baltisakslased, rannarootslased, vanausulised, venelased, juudid, romad, aserid, armeenlased jpt. Nagu Eesti palgavaesed suunduvad Soome, lähevad Soome vaesed või Vene kaevurid Norra tööle. Ajalooliselt on Eestis käinud Poola töölised suvisteks ja tänapäeval on eestlaste seas levinud hooajatööl käimine Põhjamaades, Suurbritannias ja Austraalias.
 
Suurem ränne Eestist on olnud Soome, Norra, Suurbritanniasse, USAsse ja Austraaliasse. Tänu kõnelejate rohkusele on Soomes eesti keel saanud tänaseks eristaatuse. Eestis on erakordselt kõrge eraisiku laenukoormus ja küllalt kõrge lastevaesus, mistõttu paljud inimesed on sunnitud vaesuse eest pagema heaoluriikidesse töötama ehitajate, koristajate, bussijuhtide ja hooldajatena. Tihti elatakse kodumaisest kehvemates tingimustes, et koguda raha laenude tagasimaksmiseks ja koju maha jäänute toetamiseks. Peamiselt jäävad Eestisse maha kooliealised lapsed ja nende vanavanemad. Missuguses kultuuriruumis saab kasvada üles põlvkond vanemateta lapsi, kes peavad end ise kooli viima ja motiveerima, sest tulevikus on neil oma maja, mille nimel vanemad pingutavad?
 
Teine grupp rändajaid on tudengid, kes lähevad välismaa tippülikoolidesse õppima. Samas grupis lähevad ärimehed idufirmasid rahvusvaheliseks arendama. Nende potentsiaal lahkub Eestist, nad võõranduvad kodumaa kultuuriruumist ja jäävad kõrgklassi rahvusvahelistesse kogukondadesse maailma metropolides, kus hoolimata tihedast konkurentsist on alati kõigile ruumi. Rändamises on ka omajagu enese eest pagemist ja romantilist õnneotsimist ja põnevaid lugusid eneseleidmisest. Mida teha, et sõna “migratsioon" ei kõlaks nii rusuvalt, aga selle üle saaks arutleda? Kuidas mõtestavad oma kuuluvust rändajad Eestisse või väljarändajad? Millist tähtsust omab rangelt paiga ja keelega seotud rahvusidee tänases ränderohkes maailmas? Milliseid identiteete konstrueerivad rändajad ise? Mis on kunsti võimalused loomaks kultuuriruumi, mis toetab kogukondlikku solidaarsust ja üksteise märkamist?
  
“Rändajad ja kohanejad” projekti toetust võib kasutada kommunikatsiooni ja osaliste töötasude ning produktsiooni katteks. Projekti ülejäänud vahendid tuleb leida teistest allikatest, mis peaksid samuti projekti eelarves kajastuma.
 

Projektilt ootame:

1. Idee aktuaalsust kaasaegse eesti ühiskonna kontekstis,
2. Regionaalset haaret, intellektuaalset ambitsioonikust ja potentsiaali saada üle-Eestiliseks
3. Kunstiprojekti olulisemate sihtgruppide sõnastamist
4. Projekti eeldatavat mõju kohalikule kogukonnale või sihtgrupile, sh erinevate koostööpartnerite, kogukondade, omavalitsuste, vabatahtlike kaasamise mahtu
6. Projekti teostatavuse realistlikkust (eelarve ja mastaabi plaanides)
7. Projekti kommunikatsiooniplaani (mis vahenditega jõutakse erinevate sihtgruppideni).
 

Konkursile ootame projektikavandeid, milles sisaldub:

  • projektikirjeldus (1-2 lk)
  • projekti kogueelarve, kus on märgitud nii kulud kui tulud (eelarvele piirangut ei ole ning eraldatav summa otsustatakse konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest)
  • projekti teostumise ajakava (projekt peaks teostuma ajavahemikus 2017-2018)
  • projekti tiimi lühitutvustus
  • projekti vastuvõtja kinnitus

 

Õiguslikud suhted:

SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus sõlmib väljavalitud projektide esindajatega stipendiumilepingu ning toetus kantakse üle kahes osas. Esimene (80%) peale lepingu allkirjastamist, teine (20%) pärast projekti teostumist. Projekti elluviimise eest vastutavad stipendiaadid, kuid KKEK loob kogu projekti jaoks ka ühise kommunikatsiooniplatvormi valituks osutunud projektidele.
 

Kandideerima on oodatud nii kunstnikud, kunstnikegrupid kui kuraatorid ja institutsioonid.

Oodatud on nii jäävat jälge jätvad visioonid kui efemeersed formaadid. Väljajagatavate toetuste arv ja eraldatatavad summad otsustatakse žürii koosolekul konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest.
 
Konkursi taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts 2016 kell 17.00. Kõik materjalid tuleb esitada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele (post@cca.ee ja/või Vabaduse väljak 6, Tallinn).
 
Žürii: Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Tiit Pruuli (Eesti Vabariik 100 programmi juhtrühma liige), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt), Aro Velmet (ajaloolane)
 

Küsimused ja täiendav info:

Rebeka Põldsam
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht
rebeka@cca.ee
631 40 50
www.cca.ee

Märksõnad

Kõik konkursid