EV100 kunstiprogramm ''Sada kunstimaastikku''

EV100 kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku“ koordineerivad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (www.cca.ee) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (www.ecadc.ee) ühiselt EV100 korraldustoimkonnaga Riigikantseleis.

EV 100 kunstiprogramm „Sada kunstimaastikku“ 
Eesti pühendab oma 100. juubelisünnipäeva tulevikule. Seetõttu on kunstisündmuste võtmesõnaks kaasaegne kunst. 
Kaasaegse kunsti eesmärk on mõtestada ümbritsevat maailma, ühiskonda ja kultuuri visuaalsete vahendite abil. Eesti piduliku 100. sünnipäeva puhul on eriti oluline hoida pilku tuleviku suunal. EV100 kunstiprogrammi koordineerivad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (www.cca.ee) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (www.ecadc.ee) ühiselt EV100 korraldustoimkonnaga Riigikantseleis.

Olulise tähtpäeva väärika tähistamise puhul kuulutasime välja  EV100 kunstiprojektide taotlusvooru 2017. ja 2018. aastaks. Vaata taotlusvooru kutset ja konkursil osalemise põhimõtteid. Taotlusvoor on avatud kuni 30. märtsini 2017. 
 

EV100 kunsti raamprogrammi kuuluvad:

Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti

EV100 kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku“ alaprogramm „Rändajad ja kohanejad - kogukondade lood üle Eesti” mõtestab eestlaste sisse- ja välja, edasi- ja tagasirändamisega muutuvaid identiteete 19. sajandist tänaseni, uute ja uhiuute kogukondade keskseid tegevusi ning mitmesuguseid perspektiive kogukondlikkusele ja rände mõjudele tänases Eestis. 2016. aasta märtsis avalikul konkursil väljavalitud seitse projekti viiakse ellu 2017. ja 2018. aastal.

+ - 100
Johan Tali ja Kirsi Lemberi uurimus- ja näituseprojekt “+ - 100” kogub kokku sada mahajäetud ja hääbuvat ehitist ja arhitektuurset keskkonda üle Eesti. Vaadeldakse ehituskeskkondi ja maaüksusi, mille tulevik on küsimärgi all ning uuritakse nende mõju ümbritsevale kogukonnale. Projekti eesmärk on kunagi väga moodsad aga nüüdseks nn „uinunud“ kohad taasleida ja ellu äratada. Luues publikule pildi võimalusi täis hoonetest, moodustab projekt näituse ja kataloogi vahendusel ülevaate omalaadsest kinnisvaraturust, mille kaudu saavad huvilised ülevaate sajast potentsiaaliga hoonest, neid ümbritsevast keskkonnast ja kontekstist, milles nad paiknevad.

100 paplit
Tanel Randeri projekt “100 paplit” on kollektiivne uurimus piiridest ja piirivabadusest. Projekt toetab kunstnike loomingulist uurimistööd ja näitusetegevust Valga ja Valka linnas ning loob sidemeid teiste sarnaste piirilinnadega. Omaette eesmärgiks on pöörata tähelepanu Ida-Euroopa kultuurilise ühisteadvuse võimalikkusele ning Valga linn on selleks ideaalne proovikivi. "100 paplit" parafraseerib käimasolevat kampaaniat "Eesti 100 tamme", mis kutsub inimesi üles tammepuid istutama. Aeglaselt kasvavale, kestvale ja tugevale tammele vastandub mõneti pappel, mis on kiire kasvuga, habras ja lühikese eaga võõrliik. "100 paplit" ei kutsu kedagi otseselt papleid istutama, ent soovib pigem rajada mõttelisi alleesid, mis kulgevad üle vastuolude ja piiride, ning mida mööda jalutades on võimalik jõuda tundmatuisse paikadesse iseendas. 


Õpetaja Maiu Juurik andmas Eesti Majas keeletundi

Eesti naine Soomes
Liina Siibi visuaalse uurimuse „Eesti naine Soomes“ keskmes on Eestist viimase paarikümne aasta jooksul Soome tööle ja elama läinud naised. Lähteküsimusest „Miks ollakse ja töötatakse Soomes?“ on välja kasvanud laiemad teemad, näiteks naise positsioon Euroopa Liidu tööturul, elu ja töö kahe riigi vahel; pidev teelolek kui majanduslikult pealesunnitud migratsioon või uute teadmiste ja kogemuste omandamise soovist ajendatud rännak. Kas kahe riigi vahel elamine on leppimine teadmata pikkusega ajutise olukorraga või on see teadlik kuulumine kategooriasse „Eesti jaoks kadunud“? Ehk saame vaadelda töötamist eri kultuurides võimalusena piiride ja kuuluvuse ümbermõtestamiseks ning uute kogukondade ehitamiseks altpoolt?
Uurimistöö kulmineerub performatiivsete väljaastumistega audiovisuaalse installatiivse teosena, mida esitatakse Helsingis, Tallinnas ja Võrus 2018. aastal. Esimene ülesastumine oli 23. märtsil 2016 HIAPi projektiruumis Suomenlinnas Helsingis. Performance’is „Koristaja, treener, õde, õpetaja, kosmeetik“ lõid kaasa viis tantsijat Soome eestlaste tantsustuudiost Dancest (vt ka http://liinasiib.com/a-cleaner-a-trainer-a-nurse-a-teacher-a-beautician/).
Projekti partnerid on HIAP, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Vana-Võromaa Kultuurikoda. 

Eesti moslemikogukonna anatoomia
Annika Haasi fotoprojekt “Eesti moslemikogukonna anatoomia” käsitleb Eesti moslemite kogukonda kui osa Eesti mitmekesisuse ajaloost. Moslemid elavad Eestis juba alates 16.sajandist. Tänasel päeval on eri rahvustest moslemiusulisi Eestis üle 10000 inimese, kelle kogukondliku eluga peavoolumeedia vahendusel avalikkus enamasti kokku ei puutu. Praktiseerivaid kogudusse kuuluvaid moslemiusulisi on Eestis 1000 ringis. Projekti eesmärk on moslemikogukonna eestlastele lähemale toomine, kajastades nende isiklikke lugusid ja sidet Eestiga. Projekti partneriteks on Eesti Islami Keskus ja MTÜ Pagulasabi.
 

Kraami piirideta kohvik CWB
Kraam artist-run space algatajate kunstnike Killu Sukmiti ja Minna Hindi põgenikekriisi käsitlev projekt “Linnutee” kaasab Eestisse saabunud varjupaigataotlejaid, pagulasi ja kunstnikke, kutsub töötubadesse ning piirideta kohvikusse ehk Coffee Without Borders. Piirideta kohvik on jätkuprojekt, mis sai alguse 2015. aastal koostöös Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega (Vao Keskusega). 2015 novembrist kuni 2016 märtsini viisid kunstnikud Vao Keskuses läbi kunsti töötubasid, kasutades sotsiaalse aktivismi vormi ning kaasasid loomingulisi väljendusvahendeid. Protsessi käigus töötubades tehtud töödest valmis Ladyfesti ajaks näitus “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.
Coffee without borders (CWB) on koht, kus Kraam toimib kogukondliku kokkusaamispaigana. CWB kohvik on mõeldud kõigile, kes armastavad vabadust ja vihkavad piire. Inimesed on teretulnud, ükskõik, mis nende passis kirjas on, mis värvi pass on või kas üldse on isikut tõendav dokument või mitte. CWB pakub head seltskonda ja kultuurset programmi (vestlusõhtud, filmid jne) pagulaste õiguste teemadel.

 

Sissevaade Eesti romade kogukonda
Annika Haasi ja Külli Lupkini projekti “Sissevaade Eesti romade kogukonda” tulemusel valmib dokumentaalfoto raamat Eesti romade kogukonnast. Roma tähendab mustlaskeeles inimest ja viimasel ajal eelistatakse sellest rahvusest kõneldes kogu Euroopas pigem seda nimetust kasutada. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis romasid 456, samas romad ise usuvad, et neid võiks olla kuni 1500.
Projekt on visuaalne uurimus ühest suletud rahvakillust väljapoolt kogukonda läbi Annika Haasi kaamera, teisalt saame vaate kogukonnale seestpoolt roma laste abil, kes pildistavad ise oma igapäevaelu tegemisi. Roma laste fotoloominguga saab tutvuda veebilehel  www.romachildren.ee.

Hiirelõks48
Taavi Suisalu ja Timo Tootsi projekti “Hiirelõks48” toimimismudel on võetud üle Garage48 tehnoloogiliste äriideede konkursilt, kuid kontseptsioonist on eemaldatud vajadus olla äriliselt edukas. Projekt soovib mõtestada tehnoloogiat kapitalisliku kasvumootori kõrval olevates teistes funktsioonides. Tehnoloogia funktsiooni teeb kõige täpsemalt selgeks seda mänguliselt ja tihti mitte-eesmärgipäraselt rakendades. Siinkohal on abiks ka digitaalse pärismaalase/põliselaniku ja digitaalse immigrandi mõisted. Esimesed neist on teatavasse tehnoloogilisse keskkonda sündinud, käivad sellega vabalt ümber, peavad digivärki enesestmõistetavaks ega oska seda alati kriitiliselt mõtestada. Digitaalsed immigrandid seevastu on pärit teistsuguse tehnoloogilise keerukusega aegruumist. Nad peavad uute oludega kohanema ning seeläbi tajuvad muutusi digimaailmas selgemalt. Projektiruum MAAJAAM Valgamaal läbiviimiskohana on teatav piiriala nn digitaalsete pärismaalaste ja digitaalsete immigrantide kahe maailma vahel, sest tehnoloogiline tõusulaine on omane pigem linnakeskkondadele, kuid selle mõtestamine, sisemiste struktuuride läbivalgustamine ja nähtavakstoomine on kontrastsem looduskeskkonnas, n-ö immigratsioonijoonel.

 

Märksõnad

Kõik ühiskingitused