EV100 kunstiprogramm "Sada kunstimaastikku" Üle-eestiline

EV100 kunstiprogramm keskendub kaasaegsele kunstile, et mõtestada läbi selle Eesti riigi olevikku ja tulevikku. Programmi kuulub 38 kunstisündmust, mis toimuvad kolme aasta jooksul erinevates paikades üle Eesti.

EST Eng RUS
Näitus

Kunstiprogrammi võidutööd valiti välja läbi 2016 ja 2017 toimunud kahe konkursi. Kõik väljavalitud võiduprojekti käsitlevad Eestit ja Eestiga seonduvat kaasaegse kunsti võtmes pakkudes inimestele võimalust tähistada riigi juubelit läbi kunstielamuse. Projektid leiavad aset juubeliperioodi jooksul erinevates paikades üle Eesti.

Hindamiskomisjoni koosseis: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse esindaja Rebeka Põldsam, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindaja Kadri Laas, EV100 korraldustoimkonna esindaja Jaanus Rohumaa, Eesti Kunstnike Liidu esindaja Vano Allsalu, Eesti Kunstimuuseumi esindaja Kadi Polli, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esindaja Kirke Kangro, Tartu Kunstimuuseumi esindaja Rael Artel, Tartu Kõrgema Kunstikooli esindaja Heli Tuksam, Pärnu kunstivälja esindaja Marian Kivila Avangard galeriist, Viljandi kunstivälja esindaja Kristjan Mändmaa EKAst ja Haapsalu kunstivälja esindaja Agur Kruusing EKAst.

1. „Rändajate ja kohanejate“ programmi kuuluv Liina Siibi uurimusprojekt „Eesti naine Soomes“ alates 1. veebruarist aastal 2016 kuni 1.detsembrini aastal 2018 lõppedes etenduse ja näitusega Tallinnas ja Helsingis.
 
2. Galerii Positiiv kuuest näitusest koosnev näituseprogramm:

2.1 Reet Sau „Siin on mu süda“ 09.05.-26.05.2017
2.2 Tuuli Manni näitus-installatsioon „AM STANDARD/Piiril“ septembris 2017
2.3 Maarja Mäemetsa näitus-installatsioon „Aega on küll“ oktoobris 2017
2.4 Kristino Rav’ näitus „Hämarala seniidis“ novembris 2017
2.5 Triin Kerge näitus-installatsioon „Kui kaugel on lähedus“ detsembris 2017
2.6 Ly Lestbergi näitus „Argikoreograafia“ kevadel 2018
 
3. Tanel Randeri projekt “100 paplit” korraldab kunstinäituseid ja -residentuure Valga muuseumis ning püüab luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis. Sündmused toimuvad läbi 2018 aasta. Esimene „100 papli“ raames toimuv üritus on Valga muuseumis Läti kuraatorite ja kunstnike näitus „Koht, kus kõik on parem“ 9. maist –10. juunini 2017.
 
4. Laura Kuuse ja Camille Laurelli kuulamissessioonide projekti „Sada helimaastikku stuudios 335“ 1. kuulamissessioon 4. juunil 2017 kunstnike ateljees Tallinnas ARS majas.
 
5. Eesti Kunstnike Liidu korraldatav
5.1 Kunstifestival „FutuMuhu. Sada aastat. 2017“ 14. – 15. juuli 2017 Muhus EKL kunstitalus.
5.2 Festivali ülevaatenäitus Pariisis galeriis Avenue des Arts  2. – 9. oktoober 2017.
 
6. „Rändajate ja kohanejate“ programmi kuuluv Kraami suvetuur erinevates Eesti maakondades 2017.a. juuli lõpust kuni augusti alguseni. Artist-run space Kraam algatajate kunstnike Killu Sukmiti ja Minna Hindi põgenikekriisi käsitlev projekt “Linnutee” kaasab Eestisse saabunud varjupaigataotlejaid, pagulasi ja kunstnikke, kutsub töötubadesse ning piirideta kohvikusse ehk Coffee Without Borders.
 
7. Karel Koplimetsa performance ja film „Juhtum nr 13. Oodates taarast laeva“ liinil Tallinn-Helsingi, filmi esitlus 24. augustini 2017.
 
8. Temnikova ja Kasela galerii näitus Olga Chernyseva ja Jaan Toomiku loomingust augustist septembrini 2017. Olga Chernyseva looming on eksponeeritud galeriis, Jaan Toomik korraldab aktsiooni Tallinna keskturul.
 
9. Pire Sova ja Pille Õnnepalu näitus ja jututoad „Vabaduse maagiline ilu“ 21. juulist – 11. augustini 2017 Tallinnas ja augustis 2017 Võrus.
 
10. Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote- ja tekstiilidisaini ning nahakunsti osakondade ühisprojekt „Hea Eesti Asi“ praktilise õppetööna 2017. aasta kevad- ja sügissemestril kulmineerudes näituseks Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 2017 sügisel.
 
11. Rundumi omaalgatuslike ruumide teemalise trükise esitlus 27. septembril 2017 Tallinnas.
 
12. SallyStuudio korraldatud koolinoorte kunstitriennaal Eksperimenta! 20. oktoobrist – 3. detsembrini 2017 Tallinnas.
 
13. Eesti Instituudi väljaantava ingliskeelse kunstiajakirja „Estonian Art“ 20. juubeli väljaande esitlus 15. novembril.2017 Tallinnas Kumus.

14. Tartu Kunstimuuseumi näitus „Metafoorid kodule“ jaanuarist aprillini 2018 Tartus Tartu Kunstimuuseumis.
 
15. Peipsiveere Kunstikeskuse/Voronja korternäituste sari „Lätted“ Eesti 15 maakonna väikeasulates alates jaanuarist 2018 kogu aasta vältel.
 
16. Maarin Ektermanni läbi 2018. aasta vältav projekt „Kunstnikud kogudes 10 x 10“, kus kümme kaasaegset kunstnikku töötavad kümnes erinevas Eesti väikemuuseumis (Saatse Seto muuseum, Koidula muuseum Pärnus, Narva muuseum, Eesti Ringhäälingumuuseum Türil, Tammsaare muuseum Vargamäel, Hiiumaa muuseum, Saaremaa muuseum, Rannarootsi muuseum, J.Köleri majamuuseum Viljandimaal, Sillamäe muuseum).
 
17. Johan Tali ja Kirsi Lemberi näitustesari „+ –100" sajast mahajäetud ja hääbuvast ehitisest üle Eesti erinevates maakondades alates jaanuarist 2018 kogu aasta lõikes, kataloogi esitlemine.
 
18. Annika Haasi fotonäitus „Eesti moslemikogukonna anatoomia" Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas veebruaris 2018.
 
19. Tallinna Kunstihoone ja kuraator Katerina Gregos’ näitus „After the Nations?“ 17. veebruarist – 16. aprillini 2018 Tallinnas.
 
20. Tanja Muravskaja portreefotode raamat Eestis viibivatest NATO sõduritest „Raamat sõdurist“, mida esitletakse 2018. aasta veebruaris Tallinnas.
 
21. Mooste KülalisStuudio projekt „Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel“, mis sisaldab biokunsti residentuuri, sümpoosioni korraldamist ning kataloogi väljaandmist ajavahemikus 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta maini.
 
22. Annika Haasi ja Külli Lupkini portreede raamatu "Sissevaade Eesti romade kogukonda" esitlus 2018. aasta märtsis Tallinnas.
 
23. Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“, mis ühendab moe, looduse ja pärandkultuuri kaasaegses võtmes näituseks 2018. aasta märtsist juunini Pärnus.
 
24. Raamatusaatkonna kunsti- ja raamatunäituse „Sajad raamatud“ Tartus ja Tallinnas aprillist maini 2018 koos Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilastega.
 
25. Kristi Kongi isikunäitus „Vaatasin sulle otsa ja ei tea, kas olid üldse olemas“ Tallinnas Kumus maist septembrini 2018.a.
 
26. Taavi Suisalu ja Timo Tootsi projekt “Hiirelõks48” Valgamaal 10. juulist – 22. juulini 2018 aastal koondab digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.
 
27. Laura Linsi ja Roland Reemaa projekt „Toimumata jäänud tulevikud Eesti modernismis“ 2018. aasta suvel Viljandis.
 
28. Kondase Keskuse autsaiderkunsti näitus „Kogutud maailmad“ erivajadustega inimeste loomingust suvel 2018 Viljandis.
 
29. Paul Kuimeti filmiprojekti „Kuldne Kodu“ esitlemine Tallinnas ja Narvas 2018. aasta kevad-suvel.
 
30. Evald Okase Majamuuseumi rahvusvaheline kaasaegse klaasikunsti näitus sallivuse teemadel „Teine vaatenurk“ 2018. aasta suvel Haapsalus.
 
31. Maria Aua ja Aivar Tõnso projekt „Kena perspektiiv“ 2018. aasta juulist augustini Virtsus.
 
32. Asuurkeraamika kunstiprojekt „Tuleraamat“ 2018.a. augustis reisides keraamikaahjuga mööda Eestit.
 
33. Pärnu Muuseumi näitus Raul Meele rahvust ja identiteeti käsitlevast loomingust ajavahemikus 1973-2017 septembrist detsembrini 2018 Pärnus.
 
34. Fred Kotkase rändav maalinäitus „Eesti pidu“ erinevate pidupäevade tähistamisest 2018. aasta teises pooles Tartus, Pärnus ja Viljandis.
 
35. Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Eesti kui mõtteline ruum“ 6. oktoobrist – 3. novembrini 2018 aastal Raplas.
 
36. Eesti Kunstimuuseumi/Kumu näitus, konverents ja filmiprogramm „Müütilised/materiaalsed üheksakümnendad“ novembrist 2018 kuni mai 2019.a.
 
37. Mihkel Ilusa rahvusliku motiivi teemasid käsitlev isikunäitus ja kunstitunnid Paides 2018. aasta novembris ja 2019. aasta jaanuaris.
 
38. Liina Siibi isikunäitus 2019. aasta alguses Tallinna Kunstihoones, mis tegeleb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitlemise erinevustega.

EV100 kunstiprogrammi sündmustest üks esimesi on omalaadne kuulamissessioon, mil nimeks «Sada helimaastikku Stuudios 335». Millega tegu ja kelle ideest kunst on sündinud? Vastavad kunstnikud Laura Kuusk ja Camille Laurelli.
 

EV100 kunstiprogrammi koordinaatori Kadi Kesküla sõnul on tegemist huvitava kaasaegse kunsti sündmustesarja avaüritusega ja ka väga huvitava eesti-prantsuse kunstnikepaariga – Laura Kuusk ja Camille Laurelli – ühisloominguga. «Nad ilmestavad Eestist väga hästi,» usub Kesküla.

Kui aga kunstisaalis pakutakse midagi kuulata, mida siis täpselt oodata? 
Laura Kuusk ja Camille Laurelli jagavad ühist ateljeed Tallinnas ARSi majas. 

Nad on varemgi oma 40 ruutmeetrises ateljees näitusi korraldanud ning siin on nende raamatukogu. Ateljee aknast aga avaneb vaade Tallinna industriaalsele maastikule –tehasehooned, garaažid ja raudtee. Siit sõidavad mööda mitte ainult autod ja bussid, vaid ka lennukid. Ent enamasti paistab aknast ka palju taevast ja ARSi rahulik hoov.

«Soovisime lihtsalt nii mitmekihilist töökeskkonda teistegagi jagada,» räägivad nad kuul(a)misoskust nõudva sessiooni-idee sünnist.

Ning kus olekski parem kuulamiskunsti kogeda, kui mitte ehtsal kunstimaastikul. ARSi majal on ju oma kindel koht Eesti kunstimaastikul. Kasvas see ju Nõukogude-Eestis  Kunstifondi Tallinna Kombinaadi hoonest kaasaegseks kunsti- ja kultuurikeskuseks.

Oluline osa olnust on ka kunstnikepaari raamatukogu.

«Kui me kaks aastat tagasi Prantsusmaalt Eestisse kolisime, siis tõime sõiduautos kaasa kõige olulisema osa oma kunstiraamatukogust. Sedagi soovime nüüd saja helimaastiku sessioonidel külastajatega jagada,» avaldab Kuusk.

Kuidas siis täpselt?

Sessioonidel osalejad saavad pähe juhtmevabad kõrvaklapid ning võivad kogu ruumis vabalt ringi liikuda. Kureeritud heliprogrammiga paralleelselt saab nii näiteks juba mainitud raamatukogust valitud teoseid sirvida.

Meil on siin nii mõnigi haruldane autoritrükis, mis kindlasti huvi pakub,» viitab Laurelli.

Teed ja kohvi pakutakse samuti. Kuid kindlasti saab ka hardas rahus vaid klappidesse kanduvatesse helidesse süveneda.

«Samas võib kõrvaklapid peast võtta ning rääkida teiste üritusel osalejatega, tekitada dialooge ja vestelda kuulatud heli üle või arutada olulistel teemadel,» julgustavad kunstnikud.

Igal «100 helimaastikku stuudios 335» sessioonil kuulatakse erinevat materjali vastavalt teemale ja/või kutsutud külalisele.

Klappidest kostuva heli puhul võib olla tegemist nii loengu, helieksperimendi, klassikalise muusika, müra või hoopis tehno-muusikaga. Ning kuna kõik kuuldepildid on vaid klappides kuuldavad, ei sega ruumis olijad naaberateljeedes töötavaid kunstnikke.

Esimene sessioon on kutsutud külalise ehk persoonikeskne.

«Meil on rõõm võõrustada Islandil elavat prantsuse kunstnikku Serge Comte'i, kes toob kaasa valiku oma helimaastikest,» rõõmustab Kuusk. 
 
Kuulamisoskus kui kunst

Ennast peamiselt visuaalsete kunstnikena määratlevad Kuusk ja Laurelli on kuulamise ja kuulmisega kunstitasandil ka varem kokku puutunud.

Camille on varem teinud näiteks sellise töö, kus saab kuulata New Yorgi, Moskva, Tallinna, Praha, Grenoble'i ja Pariisi raamatukogude lugemissaalide «vaikust». 

«Töötame Eesti Kunstiakadeemias õppejõududena ja oleme märganud, et tudengitel on võrreldes minu õpinguteajaga uut moodi tajumehhanismid. Järjest keskendumise aeg on lühem, olulisemaks on muutunud ümberlülitamise ja ühenduste kiirus,» kirjeldab Kuusk.

Kas kuulamine on siis omamoodi seisukohavõtt meie mürakeskses maailmas?

«Seda võib küll nii nimetada. Siinkohal arvame müra hulka visuaalse müra. Ning müra, mis otseselt ei pruugigi olla müra,» arutleb Kuusk. 

Ka tunnistab fotograafiat õppinud ja installatsioonimeediumi valdav Kuusk, et talle meeldib justnimelt müra kuulata.

«Näiteks kreeka helikunstniku Yiorgis Sakellariou müra, mida kavatseme ühel edaspidistest sessioonidest ka kuulamiseks pakkuda,» vihjab kunstnik.

Niisiis on aeg kuulata. Ning parim võimalus on alustada kohe, 5. juunil, ARSi majas (Pärnu mnt).

Sest on tõeline kunst, kui otseselt mingit tulemit ootamata lasta mõttel minna mööda helimaastikke, vaadata aknast lennukeid, ronge, pilvi ja telliskiviseina ning kuulata.

«Loodame, et külastajad saavad neilt sessioonidelt materjali uuteks mõteteks – tänu kuulatud helidele, vaadatud raamatute ja peetud vestluste. See on eksperimentaalne formaat ka meile endile,» tunnistab Kuusk.

Laura Kuusk ja Camille Laurelli «Sada helimaastikku stuudios 335»

  • projekt, kus kuni 20 inimest tulevad kord kvartalis ARSi maja stuudiosse 335, et kahe tunni vältel kuulata helisid etteantud teemal.
  • Iga kuulamissessioon on ka kutse mingil tänapäeva maailmas olulisel teemal arutlemiseks: see on sotsiaalne sündmus, performance, kohtumine. 
  • Esimene sessioon toimub 5. juunil 2017, kus erikülaliseks on Islandil elav prantsuse kunstnik ja digikunsti revolutsionäär Serge Comte, kes toob kaasa oma helimaastikud. 
  • Järgnevatel kohtumistel kuulame kunstnike manifeste, rändlindude hääli, Salme Reeki, elektroonilist muusikat, helikunstnike loomingut, koorilaulu, karjeid ja palju muud.
 

Korraldaja

EV100 kunstiprogramm

EV100 kunstiprogramm keskendub kaasaegsele kunstile, et mõtestada läbi selle Eesti riigi olevikku ja tulevikku.

Märksõnad: