Näituse korraldajate sõnul on üldisest erinevad sotsiaalsed grupid on hea peegel kogu ühiskonnale. Nii annab ekspositsioon võimaluse vaadata otsa iseendale ja Eestis juba sajandeid eksisteerinud islamiusuliste kogukonnale, saada teadmisi selle kihistustest ja kujunemisloost rändekultuuriga seoses.
“Kõikjalt koju kätte tuleva maailma paljude mõjude ees hirmu tundes võime nii peeglist kui mujalt meie ümber näha seda, mida seal soovime näha, mitte aga seda, mis meile tegelikult vastu vaatab,” usub fotograaf Annika Haas. Ta lisab: “Selle kunstiprojekti eesmärk on eestlasi ja moslemikogukonda üksteisele lähemale tuua, et me mõistaks nii ühelt kui teiselt poolt inimeste isiklikke lugusid ja sidet Eestiga.”
Moslemid elavad Eestis alates 16. sajandist, seega on neil kunstniku sõnul juba pikka aega olemas nii oma koht kui ka roll meie ühiskonnas.
“Nii käsitlebki minu käesolev näitus siinse islamiusuliste kogukonna kujunemise lugu kui osa Eesti mitmekesisuse ajaloost,” märgib Haas.
Foto-, video- ja helikunsti ühendava projektiga on üles ehitatud narratiiv ajaloolisest materjalist kuni kaasaegsete kogutud lugudeni välja. Sõnaline annab vihjeid visuaalsele, kuid jätab vaatajale ruumi mõtisklemiseks ja oma arvamuse kujundamiseks.
Näitus „Eesti moslemikogukonna anatoomia” sündis Eesti Islami Keskuse ja MTÜ Eesti Pagulasabi koostööna. Näituse autor on Annika Haas ja kujundaja Katri Haarde.
Näitus on Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud 26. veebruarini.
EV100 kunstiprogrammi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ühisprojekti “Rändajad ja kohanejad” toetasid Kultuurkapital, Ahti Heinla, Jaanus Juss ja Telliskivi Loomelinnak ning Digiprint. Vormistamisel aitasid kaasa Valge Kuup, Digifoto, Digiprint, Overall Eesti, 4Room, Valgusklubi ja Elo Liiv, videoID ja Kaisa Sammelselg, Senza Fine ja Arno Mikkor, Viktor Gurov.