EV100 Noorte Maapäev


28. november on Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäev. 1917. aasta sügisel kuulutas demokraatlikult valitud Eesti Maanõukogu end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, mis oli aluseks Eesti Vabariigi väljakuulutamisele 24. veebruaril 1918. Tähistame seda olulist päeva meie riigi ajaloos lipu heiskamise ja erinevate sündmustega!

Varia


• Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäeva tähistamiseks on 28. november kuulutatud lipupäevaks. Kell 8.45 heiskavad Toompeal Pika Hermanni tornis lipu EV100 Noorte Maapäeva saadikute esindajad.

• Kell 11 avab vabariigi president Kersti Kaljulaid Metsakalmistul kenotaafi Eesti Vabariigi riigivanematele, kelle puhkepaik on teadmata.

• Kell 13 algab riigikogu pidulik istung, kus peab kõne riigikogu esimees ja EV100 Noorte Maapäeva patroon Eiki Nestor ning noored maapäeva saadikud annavad üle Eestimaa Noorte Manifesti. Valges saalis avatakse temaatiline näitus.

• Kell 16 oodatakse kõiki koolinoori Lossi platsile EV100 Noorte Maapäeva diskole.

• Kell 19 toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert. Kavas on Pärt Uusbergi „Õhtu ilu“ ja Vivaldi „Gloria“.

12. aprillil 1917 ühendati Ajutise Valitsuse määrusega senise Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad Eestimaa kubermanguga, millega eestlased said autonoomse rahvuskubermangu ning tekkis üldjoontes meile igituttav Eesti kontuur. Määrusega seati sisse ka rahvuskubermangu maakondade ja linnade esindajatest koosnev Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk lühemalt – Maapäev. See oli esimene eestlaste poolt demokraatlikult valitud ülemaaline esinduskogu, millele hiljem langes osaks tähtsaimate otsuste vastuvõtmine teel Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda tuli Maapäev kokku Toompea lossis 14. juulil 1917. Samas kohas kuulutas Maapäev 28. novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis, mida on vahel peetud koguni riikluse asutamisaktiks, kuid igal juhul avas see tee Eesti Vabariigi sünnile, mis kuulutati välja Eesti Päästekomitee manifestiga 24. veebruaril 1918.

Noorte Maapäeva valimised ja selle edasine tegevus annab 15–18aastastele õpilastele võimaluse olla mänguliselt osaline 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada oma tänapäevase sõnumiga iseseisva Eesti riigi tekkelugu.

Millistest seikadest võib koosneda ja kujuneda riigi ajalugu ning tulevik? Milline on isiksuse ja tema otsuste roll selles? Mis saaks, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle? Millised oleksid nende esimesed sammud? Missugused oleksid tänaste noorte valikud, kui 100 aasta tagused sündmused toimuksid täna, siin ja praegu? Kui juhtuks nii, et Toompeale kogunenud Noorte Maapäeval oleks Eestis võimutäius, siis milline oleks Noorte Maapäeva esimene otsus? 

Noorte Maapäeva valiti 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja tänase rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse Noorte Maapäeva noori kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest, sõltumata sellest, kas tegu on omavalitsusliku või vallasisese linnaga. Valimised viis läbi Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud saadikud kogunesid esimest korda 14. juulil, mil möödus 100 aastat Maapäeva esimesest kogunemisest. Augustis osaleti ka Arvamusfestivalil.

28. novembril tähistame 100 aasta möödumist Maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest. Selle olulise tähtpäeva ja Eesti Vabariigi saabuva 100. sünnipäeva auks kogunevad noored saadikud riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon. 

Korraldaja

EV100