Georg Lurichi monumendi avamine Väike-Maarjas | EV100

Georg Lurich (1876 Väike-Maarja – 1920 Armavir) on meile tänaseks sümbol, legend, müüt. Jakob Hurda, Carl Robert Jakobsoni, Lydia Koidula, Paul Kerese ja teiste meie rahvuslike suurkujude kõrval. Lurich oli jõumees ja maadleja, lisaks paistis ta silma malemängus, mängis klaverit, oli hinnatud kõnemees, sattus esimese eestlasena filmilinale, oli esimene maailmas laialt tuntud eestlane. Teda austati kui erakordselt väljapaistvat isiksust, sporditeoreetikut, ettevõtjat, moralisti, publitsisti, polüglotti. Legendid Lurichi jõust, võitudest maailma tugevamate meeste üle ning tema keha ilust ja vaimu teravusest liikusid suust suhu… Ta oli meie rahvuskultuuri üks olulisemaid alustalasid – meie rahvusluse sümboleid. Läbi aegade on eestlaste meeltes mõlkunud mõte Lurichile monumendi püstitamisest. Ka skulptor Amandus Adamson kavandas sadakond aastat tagasi Lurichist suure skulptuuri loomist. See ammune soov saab teoks 22. aprillil 2018, mil Väike-Maarja keskväljakul avatakse meie rahvuslikule suurkujule väärikas monument – 2,5 m kõrgune pronksi valatud Lurichi kuju seisab graniidist maakeral (läbimõõt 170 cm), mis omakorda toetub sümboolsele graniitplaatidest maadlusmatile. Monumendi aluseks on Amandus Adamsoni poolt loodud kuulsaim skulptuur Lurichist – 1903. aastal valminud “Tšempion”. Monumendi avamispäeval avame uuesti ka Lurichi fenomeni ning toome erinevate tegevuste kaudu esile tema eriliselt mitmekülgse isiksuse tahud: maadlus, tõstmine, malemäng, spordiklubide asutamine, klaverimäng, karskusliikumine, tervisliku käitumise ja rahvusluse propageerimine. Lurich valdas kümmet keelt ning 22. aprillil 2018 saame Lurichi vaimse suuruse ja kõnekunsti oskuse ühitada rahvusvahelise konverentsi “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III” alguse, Wiedemanni keelepäeva ja Eesti 100. sünnipäevaga  ning istutada Väike-Maarja keeletammikusse tammepuu ka hea kõnemehe ja keelekasutaja Georg Lurichi auks.