Käesolev aasta on tõeline juubelite aasta. Lisaks EV 100-le möödub Kadrioru pargi rajamisest 300 aastat ja A. H. Tammsaare sünnist 140 aastat. Märtsikuus tähistati Marie Underi 135. sünniaastapäeva, aprillis ajakirja Looming juubelit ning detsembris on tulemas Lydia Koidula 175. Veel on “juubilarid” sel aastal näiteks Artur Alliksaar ja Juhan Viiding. Lisaks on käimas üle-euroopaline Kultuuripärandi aasta.
Seetõttu on festivalil mitmed eriüritused ja etteasted seotud kirjandusklassikutega. Näiteks festivali tarbeks lavastab dramaturg Diana Leesalu stseeni Underi ja Koidula kujutluslikust kohtumisest, peaosades Hele Kõrve ja Ester Kuntu. Jan Uuspõld esitab Kadrioru Luigetiigi saarelt Artur Alliksaare luulet. Ning muidugi on üks tähtsündmus “Luulesajandik”, kus näitlejad loevad Koidula tänava akendelt igast kümnendist ühe olulise luuletuse.
Kultuuriprogramm sisaldab põnevaid kohtumisi kirjanikega, kirjanduslike arutelusid, uute raamatute esitlusi, mitmeid avalikke kultuurisaadete salvestusi, teatrit, näitusi, muusikat, head tänavatoitu ja raamatute müüki. Eriprogramm on ka lastele, kus ühe telgi alla on koondunud Pokumaa, Eesti Lastekirjanduse keskus ja Rahva Raamat. Toimuvad ekskursioonid Kadrioru 300-aasta vanusesse parki.
Õhtuhämaruses ilmuvad kogu tänava ulatuses majaseintele kirjanduslikud valgusinstallatsioonid eesti kirjanike mõtetega loodusest, metsast ja maast.