Jaanipäev "Ärkamisajast Ärkamisajani" Eesti Vabaõhumuuseumis

Eesti Vabariigi 100. aasta juubeli auks pühendab Eesti Vabaõhumuuseum oma jaanipäeva programmi, teemaga "Ärkamisajast Ärkamisajani", mälestamaks meie rahva lugu läbi hea ja halva.

Kogupereüritus
Ratastooliga ligipääsetav
EST ENG RUS

Meie esivanemad pidasid jaanilaupäeva salapäraseks ja koguni maagiliseks ajaks, mil paisatakse segi maises maailmas valitsevad reeglid. Paljud usuvad, et see peab paika ka tänapäeval. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avaneb erakordne võimalus 23. juunil 2018 Eesti Vabaõhumuuseumis sellel imede ööl ajas rännata. Ajahüppeid saab teha olulistesse murdepunktidesse meie rahvuse ja riigi kujunemisel. Nii võite sattuda rahvusliku ärkamise aega, Eesti saatuse kujunemise ajajärku ning 1988. aasta keerukate sündmuste keskele. Süütame koos jaanituled, naudime pikimat suveööd, kaunist loodust, head toitu ja mõnusat muusikat. Esinevad: Ultima Thule, Seitsmes Meel, Kukerpillid, Jäääär, Suprjadki, Leigarid jpt.

Õhtu algab kell 19.00 jaanitulede süütamise rongkäiguga. Kogunemine toimub muuseumi peaväravas. Tuled süttivad Nätsi tuuliku juures, kiigeplatsil, külaväljakul ja Kerase platsil. Kõikjal saab osa muusikast, tantsust, heast toidust ja joogist! Ootab õhtu täis elamusi! Kel veab, leiab metsast sõnajalaõiegi!

 

Rahvuslik ärkamine

19. sajandi teine pool

19. sajandi teisel poolel on puhumas uued tuuled. Hoogu võtab erinevate rahvuslike seltside loomine, asutatakse trükiväljaandeid ja kultuurikantse. Estonia laulu- ja mängu selts, ajaleht Postimees ning teater Vanemuine on neist vaid üksikud näited. Rahvuslik ärkamisaeg oli esimeseks sammuks iseseisva Eesti poole.

Külaväljak

Kohalik rahvas ja kaugemalt tulnud külalised on kogunenud külaväljakule jaanilaupäeva tähistama. Laulu- ja mänguselts Leigarid hoiab elus vanu kombeid, tantsides ümber jaanilõkke ning korraldades lõbusaid ühismänge. Rahva seas on kosta suminat: peole on saabunud Aleksandrikooli komitee, kes kogub annetusi esimese eestikeelse kooli avamiseks. Üldiseks jututeemaks on ka raudtee jõudmine Tartuni ning seal äsja toimunud teine üldlaulupidu. Kuid mida kõik need suured muutused talurahva jaoks tähendavad?

Roosta talu

Aasta lühima ööga on seotud palju iidseid uskumusi ja kombeid. Roosta rehemajas ootavad küla posijad julgeid, et neile tulevast käekäiku ennustada.

Jüri-Jaagu talu

Eestlastel ei möödu ükski jaanilaupäev saunata! Jüri-Jaagu saunaahi juba köeb, sulane valmistab kasevihtasid ning tüdruk õpetab huvilistele paelapunumist.

Kolga talu

Lasteõuelt leiab mänge ja muud põnevat, mis teeb rõõmu nii väikestele kui suurtele.

 

Unistus Eesti riigist

1918. aasta suvi

1918. aasta juunis on Eesti okupeeritud. Vaid mõned kuud tagasi, 24. veebruaril, oli välja kuulutatud iseseisvus. Kuid juba päev hiljem marssisid Tallinnasse Saksa väed ning valitsemine läks Saksa sõjaväevõimude kätte. Nende sündmuste taustal jätkub Euroopa rinnetel ikka veel Esimene maailmasõda.

Nätsi tuuliku plats

Hoolimata Saksa okupatsioonist on üldine õhkkond Eestimaal 1918. aasta juunis suhteliselt rahulik. Õnneks pole Eesti territooriumil sõjategevust ning kõik ootavad pingsalt, mida tulevik toob. Vaatamata ebaselgele ajale on rahvas jaanilaupäeva õhtul kokku tulnud, kõlab Pritsu Brassi puhkpillimuusika ning üles astuvad kohalikud seltsitegelased, on mänge ja tantsu. Külapeole on tulnud ka mõned saksa sõdurid. Kuidas aga suhtuvad sellesse kohalikud pidulised?

 

Teine ärkamisaeg

1988, laulev revolutsioon

Gorbatšovi ajal muutus elu Nõukogude Liidus vabamaks – lõppes karm stagnatsiooniperiood ning algas perestroika. Eesti NSV seisis muudatuste tulipunktis. 1988. aastal jätkus fosforiidisõda ning toimusid suured rahvuslikud massiüritused ühislaulmisega. Sini-must-valgete lippude lehvides oli taaskord kätte jõudnud eestlaste aeg ning unistus iseseisvusest tärkas taas.

Kerase plats

Laulva revolutsiooni laval taaselustavad mälestusi 1980. aastate vabadusihast ansamblid Seitsmes Meel ja Ulthima Thule.

 

Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine

Kiigeplats

Tänasel päeval peame olema tänulikud, et saame suuremat muret tundmata jaaniõhtut nautida. Seda on igati sobiv tähistada iginoorte Kukerpillidega, kes tantsitavad rahvast südaööni, mängides lugusid 100 aasta tagustest aegadest tänapäevani.

23.45 Koidu ja Hämariku kohtumine

Saarte võrgukuurid

Kuigi kaasajal on võimalik teha meelepärasest vaatest foto vaid sekundiga, ei suuda me tihti hetke ilu enam tabada. Saarte võrgukuuride juures saab vaadata merele, maitsta veini ning lasta oma loovusel lennata – imekauni silmapilgu võib siin kinni püüda hoopis joonistades. Inspiratsiooni selleks annab ansambel Jäääär.

Setu ja peipsivene külavainu

Õigeusklikud setud, Peipsi järve äärsed vanausulised ja paljud teised Eestis elavad rahvad tähistavad aasta valgeimat ööd vana kalendri järgi 6. juulil. Ivan Kupala ja jaanipäeva kombestikku tutvustavad ansambel Suprjadki jpt.

Kolu kõrts

Kolu kõrtsis saab jalga puhata ja head eesti toitu mekkida.

Talud ja ülejäänud majapidamised

Lau poes, Kuie koolis ning Sepa, Härjapea, Köstriaseme, Pulga ja Sassi-Jaani taludes tervitavad külastajaid perenaised, kes tutvustavad jaanipäevaga seotud kombestikku ja traditsioone: kuidas valmistada maitsvaid jaanitoite, kuidas vikatiga niita jpm.

 

PS! Talud, Kuie kool ning Lau pood on avatud kell 19.00-23.00.

Korraldaja

SA Eesti Vabaõhumuuseum

Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti maa-arhitektuuri ja külaelu tutvustav Eesti Vabaõhumuuseum. Muuseumi 14 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid 18.–20. sajandil erineva jõukuse ja tegevusalaga pered. Kuigi praeguseks on üle toodud juba ligi 80 hoonet, ei ole muuseum siiski veel valmis, vaid muutub ja areneb pidevalt. Mõnusat ajaviitmist ja tera tarkust leiab siit igal aastaajal.