Kihelkonnad ausse

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab Eesti 100. sünnipäeva maanteedele pruunipõhjaliste ja kultuuriobjektidele viitavate kihelkonnasiltide paigaldamisega.

Tänapäeval tähistavad kihelkonnad eelkõige meie ajaloolisi kultuuripiirkondi, ent muinasaegadest kuni 20. sajandi alguseni olid need haldusüksused. Muinasaegade kihelkonnad olid koondunud linnuste juurde ning peale ristiusustamist maakiriku koguduste ümber. 18. veebruaril 1918, mil Eesti Vabariik välja kuulutati, oli Eestis 107 kihelkonda.

Idee kihelkonnapiire tähistada oli arutlusel olnud ka Eesti Vabariik 90 juubelikomisjonis, ometi ei saanud see toona teoks. Eesti Rahva Muuseum leidis, et oleks tore oma 100. juubelit tähistada koos rahvaga ning 14. aprillil 2009 avaski Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Luunja sillal pidulikult esimesed ajaloolised piiritähised. Kokku oli plaanis riigimaanteedele paigaldada 1214 kihelkonnatähist. Tänaseks on püstitatud üle tuhande piiritulba ning Eesti 100. sünnipäevaks saavad kihelkondade piiritähised ka Lõuna-Eesti kõrvalteedele.

Siltide abil saavad teedel liiklevad inimesed ettekujutuse, kuidas kihelkonnapiir maastikul kujuneb ja kultuuriruum muutub. Kihelkonnad on ka tänapäevainimestele ühtekuuluvustunde ja kombestiku kandjad, ehkki me seda alati ei teadvusta. Näiteks kirikutorn, mis maanteel kaugele paistab, võib tähendada kojusaabumist või küllajõudmist, lahkunuid matame kodukihelkonna kalmistutele, lapsed ja folkloorirühmad õpivad oma kihelkonna rahvalaule, räägime edasi oma kodukandi rahvapärimusi, kõneleme oma keelemurret, pidupäevadeks riietume kodukihelkonna rahvariietesse.

2017 kihelkonnapiiride tähised kubermangupiiril ja Põlvamaal 2018 kihelkonnapiiride tähised Põlva- ja Valgamaal 2019 kihelkonnapiiride tähised Jõgevamaal

EV100, finantsiline toetus Kultuurkapital, finantsiline toetus

Algataja

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar ja kihelkonnapiiride tähistamise koordinaator

Eesti Rahva Muuseum (ERM) on etnolooglise suunaga kultuuriloomuuseum, mille eesmärk on kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist, ruumilist ja sotsiaalset mitmekesisust.