Veeteede Ameti haldusosakonna juhataja Urmas Ehrlichi sõnul kerkivad tellingud tuletorni ümber juba esimesel päeval.
”Töötajad võtavad laternaruumi kupli osa lahti ning tuletorni kuppel tõstetakse alla. Samuti peaksid kohe algama torni seinte puhastustööd,” kirjeldas Ehrlich eelseisvaid toiminguid.
Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse tuletornist ka tuli ning veeteede amet peatab ajutiselt märgi toimimise vastavas registris. Ehitustöid teevad ühispakkumisega hanke võitnud rahvusvaheline äriühing GT Corporation ja Scruuv OÜ.
Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum hallatav Kihnu tuletorn asub Liivi lahe suurima saare lõunaosas. Rootsikülas paiknev ehitis on saare turismimagnet. Igal aastal külastab tuletorni 8000 inimest.
Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase sõnul on tuletorn seoses rekonstrueerimistöödega külastajatele suletud alates 1. augustist.
”Hea uudis on aga see, et aastaid loodetud summa lõpuks ikkagi leiti ning eraldati. Ning et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saame me oma kultuuriruumis nii olulise maamärgi täielikult ja korraga valmis ehitada,” rõhutas ta.
Mätase sõnul taotleti tuletorni ehituseks 400 000 eurot. Peaminister Jüri Ratase ettepanekul tehti käesoleva aasta riigieelarvest vastav rahaeraldus ning veeteede amet alustas hankeid aprillis 2018.
Ehitustööde üldmaksumus on 648 260 eurot, sellele lisandub käibemaks.
Majakavaht Elly Karjami sõnul on Eesti juubeliks tehtav kingitus ühtaegu rõõmus ja nukkergi.
”Muidugi on hea meel, et tuletorn nii tähtsal aastal valmis saab. Ent kurb on ka, et keset turismihooaega algav ehitus jätab külastajad ilma ühest ainulaadsest vaatest, mis tornist avaneb,” märkis Karjam.
Ehrlichi sõnul alustatakse augustis töid kahel põhjusel.
”Hanked ja muud protseduurid on sedavõrd kaua kestnud, et varem lihtsalt ei jõdnud. Ning kuna neli kuud on vähim, mis taolises mahus töö tegemiseks kuluda võib, on praegune aeg parim, et alustada. Nii on kindel, et enne talve tulekut saab torn valmis,” rääkis ta.
Kihnu tuletorn toodi Pitkänä ninale 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. See on üks neljast Eesti randade säilinud malmtuletornist. Samal ajal ehitatud ning samasuguse välimusega majakad asuvad veel ka Vormsil ja Vaindlool. Virtsu tuletorn hävis 1917. aastal.
Kihnu tuletorn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga. Tule kõrgus merepinnast on 29 ja maapinnast 28 meetrit.
Torn on olnud külastajatele avatud alates 2013. aastast. Torn taasavatakse 2019. aasta suvel.
Veeteede ameti navigatsioonimärkide registrisse kuuluvat Kihnu tuletorni haldab SA Kihnu Kultuuriruum. Sihtasustus alustas tööd 2002. aastal. Kogu Kihnu kultuuriruum ehk saarestik koos looduse ja elulaadiga kuulub UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimistusse alates 2003. aastast. Sihtasutus hoiab, säilitab ja arendab aastasadade vanuseid traditsioone, mille hulka kuuluvad mh folkloor, käsitöö ja hülgepüük. Sihtasustus on rajanud Kihnu Pärimuskooli ja Metsamaa pärimustalu.