Külakogukond vajab talle eriomast traditsioonilist sündmust, mis toob kokku praegused ja endised külaelanikud ning ka külalised.
Tähistamaks Eesti Vabariigi juubeliaastat ja Euroopa kultuuripärandiaastat ning lähtudes sõnamängust küla nimega Kiikla, saab selleks kokukonna ühiseks sündmuseks kiigepäev. Kiigekultuur on Eestis väga vana: aastasadu on kiigeplatsid olnud üks külarahva meeliskohti, kus kokku saada ning suhelda. Seal on tantsitud, lauldud, räägitud lugusid ning otseloomulikult ka kiigutud.
Kiiklas ei ole juba mitu aastat kiike, kiigepäeval on siiski võimalik kiikuda ka Kiiklas – võrkkiiges, kiiktoolis ja kiikingu kiikedel. Järgides muistseid tavasid, kuulub meiegi kiigepäeva juurde lisaks kiikumisele ka tants ja laul ning rahvalikud mängud ja osavusvõistlused. Esitleme ühistööna loodud püsiva väärtusega kudumisgrafitit, mis valmib külarahvalt kogutud lõngakotti jäänud kasutamata lõngakeradest ja kootud esemetest, millega ehime rahvamaja kaks diivanit.