"Kunstnikud kogudes" sarja 8. näitus - Marge Monko Vana-Võromaa Kultuurikojas

"Kunstnikud kogudes" sarja 8. sündmus on Marge Monko näitus "Naer kuni pisarateni" Vana-Võromaa Kultuurikojas.

EST

Marge Monko koostatud täiendus muuseumi püsiekspositsioonile "Naer kuni pisarateni*" käsitleb vaba aega ja meelelahutust Võrus 1920-1930ndatel aastatel. Pakkumaks alternatiivi rahvusromantilisele narratiivile, mida selle perioodiga enamasti seostatakse, on kunstnik mõnevõrra spekulatiivselt asetanud Võru tolle aja kosmopoliitsete trendide konteksti. Ekspositsioon on jaotatud neljaks alateemaks: mood, meelelahutus, sport ja autod ning näha saab fotosid ja esemeid muuseumi fondist, samuti tolleagsetest ajalehtedest ja ajakirjadest pärit materjale. Muuseumi sissepääsu kohal võtab külastaja vastu neoonsilt, mille kujunduses on kunstnik kasutanud nii Võrumaa vapi kui art deco stiili elemente.

Kahe maailmasõja vahelised kümnendid tähistavad läänemaailmas suurt murranguperioodi, moderniseerumist. 'Möirgavatel kahekümnendatel' ilmus tänavatele järjest rohkem autosid, äsjaseid sõja-õuduseid aitasid unustada kino, raadio ja jazzmuusika ning südameid vallutasid tantsustiilid charlestone ja swing. Paranes naiste ühiskondlik positsioon, vilja hakkasid kandma mitmed soolise võrdõigluslikkuse nimel peetud võitlused. Ka Eestis olid naised saavutanud 1918. aastal valimisõiguse ning1920ndatel tegutses üle riigi 31 naisorganisatsiooni.

Naiste esindatus poliitikas oli siin siiski kesine – näiteks riigikogu II koosseisu kuulus aastatel 1923-26 vaid kolm naist.

1922. aastal oli Võru linnas 5077 elanikku (peaaegu poole võrra rohkem kui 19. sajandi lõpus) ning maailma suurlinnade trendid jõudsid otsapidi ka siia. Ajalehe "Võru Teataja" põhjal võib öelda, et 1920ndate aastate teises pooles ja 1930ndate aastate alguses avati linnas pidevalt uusi kohvikud ja ärisid. Põhilisteks vabaaja veetmise kohtadeks oli Võru Kannel, kus tegutsesid nii teatritrupp, einelaud kui kino ning kino Mars, kus näidati Euroopa ja Hollywoodi filme. Rohked juuksurisalongide, moeäride ja autode edasimüüjate reklaamkuulutused kohalikus lehes annavad aimu jõukast linnakodanlusest ja suurenenud tarbijaskonnast. Kuid samal ajal tõstsid poliitilises elus pead juba uued, autoritaarsed jõud...

Näituse avamine toimub 20.08 kell 17.00. Avamisele järgneb vestlus kunstnikuga. NB! Avamisele viib Tallinnast läbi Tartu kunstibuss! Kunstibussile saab registreerida ev100@cca.ee või telefonil 5109125.

 

Projektist „Kunstnikud kogudes“:

Spetsiaalselt juubeliaastaks ellu kutsutud EV100 kunstiprogrammi suurprojekt viib kümme kunstnikku kokku kümne (väike)muuseumiga üle Eesti, et tõmmata tähelepanu kultuuripärandile ning pakkuda selle mõtestamiseks ja tänapäevaga sidumiseks uusi viise. Projekti käigus viibisid kunstnikud kuni kaks nädalat valitud muuseumi juures residentuuris, tutvudes selle ajaloo, kogude ja igapäevase toimimisega. Residentuuride tulemuseks on kümme väga erinevat näitust, sekkumist püsiekspositsiooni või kogude uudset tõlgendamist. Kunstnike töötamine kogude või arhiividega on Lääne kaasaegses kunstis küllaltki levinud praktika, kuid Eestis on katse sellise põhjalikkusega uusi ühendusi luua ja kogukondi sidustada esmakordne.

Rohkem infot näituse ja tulevaste ürituste kohta:

Maarin Ektermann, “Kunstnikud kogudes” projektijuht: 55520882.

 

* Kinoteatri "Kannel" reklaamkuulutusest filmile "Ainult naistele" (Võru Teataja, 27.10.1928)

Foto: Võru linna supelmaja ja suplejad 1930ndatel aastatel.

Galeriifotodel hetki näituse avamisest 20. augustil.

 

Korraldaja

EV100 kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades. EV100 kunstiprogrammi korraldavad Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond koos kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega.