Laiuse väärikad kultuuritraditsioonid – tähistame EV100 | EV100

Laiuse  kultuurielul on pikk ja väärikas lugu: 1671. aastal antakse Laiusel juba kooliharidust. 1822 alustab siin tööd kihelkonnakool. Kooliharidust on Laiusel antud 333 aastat.1827. aastal toimus esimene teadaolev meeskoori kontsert. 1849. aastal on siin olemas juba raamatukogu. 1876. aastal toimub esimene üle-eestiline võimlemispidu, mis aastaid siin traditsioonina edasi kandub. 1883 aastast on Laiusel pasunakoor. 1892. aastal asutatakse karskusselts Püüe. 1901. aastal Laiuse Põllumeeste Selts ja 1903. aastal Laiuse Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts. Seltside tihe tegevus nõuab maja – see avatakse pidulikult 1913.1910. aastal osalesid Laiuse puhkpilliorkester ja segakoor Tallinnas VII üldlaulupeol. Järjepanu toimusid kohalikud laulupeod. 1924. aastal asutati langenud sõdurite mälestamise komitee – eesmärgiks mälestussamba rajamine, see avati 1925.Sõja-aastate vaikelust saadi üle 1946. aastal, kui õpetajaks tuli Elli Seen. 1966. a hakkas uuesti tegutsema Laiuse meeskoor, osaleti 1969. aasta juubelilaulupeol. 1971. aastal asus Laiuse rahvamaja juhatama Airi Rütter. 1973. aastal loodi naiskoor.

1991. aastal tuli kultuurimaja juhatajaks Piret Tanilov, kes tunnistati Palamuse näitemängupäevadel parimaks lavastajaks. 1993. aastal saab alguse naisrahvatantsurühm Meie Mari. 1995 taasloodi kultuuriselts Püüe.