Leib on vanem kui meie kõik

Eesti Vabariigi juubeli auks küpsetan sada juubelileiba, sest leib on alati olnud eestlase peamine toit. Must leib on see, millest tunneb puudust iga kodumaast kaugel viibiv eestlane.

Eesti riigi juubeliaastal kavatsen kodus küpsetada sada rukkileiba ja jagada neid sõprade-sugulaste ja muidu tublide Eesti inimestega.
Olles ise koduse leiva toel üles kasvanud (leivalõhn on parim lõhn maailmas!), on leivategu minu jaoks midagi rohkemat kui taina valmistamine ja leibade ahju lükkamine. See on ühtlasi side esivanematega, traditsioonide jätkamine, mälestus emast. Leivategu on kui kinnitus sellest, et eesti rahvas kestab.
Esimene juubeliaasta leivategu oli 1. jaanuaril 2018 ja nii on see jätkunud - ikka kaks toekat pätsi korraga ja üks kord nädalas. Leiva kinkimisega annan edasi oma austuse ja parimad soovid headele Eesti inimestele ja ühtlasi kogu Eesti riigile. Vanasõnagi ütleb, et viljateral püsib maailm - miks siis mitte Eesti Vabariik!

Järgmine suurem leivategu on emakeelepäeva paiku, mil pakun omaküpsetatud leiba vabariikliku keeleteo lõpuüritusest osavõtjatele Türi Ühisgümnaasiumis. Nii et kokku saavad keeletegu ja leivategu.

Leivategu kestab läbi terve aasta. Igal nädalal vähemalt kaks leiba, vajaduse korral ka rohkem (nt Keeletegu 2017 lõpuürituse tõttu).

Algataja

Anne Viljat

Märksõnad