Taasiseseisvumispäev – Eesti vabaduse taassünd

  1. august 1991 on Eesti ajaloo üks olulisemaid kuupäevi, millega meenutatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Sel päeval tähistatakse Eesti riikliku iseseisvuse taastamist pärast pikki Nõukogude okupatsiooniaastaid. See on päev, mil meenutame ja austame neid, kes võitlesid meie vabaduse eest.

Stsenaariumi kokkuvõte

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise eelõhtul 1991. aasta 20. augustil toimusid dramaatilised sündmused, mis mõjutasid terve rahva saatust. NSVL-i lagunemise taustal ja pärast aastatepikkust rahumeelset vastupanuliikumist, mida tuntakse laulva revolutsioonina, astus Eesti rahvas otsustava sammu oma riikliku iseseisvuse taastamiseks.

Eesti Ülemnõukogu (toona veel Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Eesti NSV kõrgeim seadusandlik organ) võttis tollasel istungjärgul vastu otsuse “Eesti riikliku iseseisvuse taastamise kohta”, mis kuulutas välja Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise.

Sõnum Eesti iseseisvuse taastamisest levis kiirelt üle kogu riigi ning tekitas rahva hulgas ülevoolavat rõõmu, kuid samas oli see periood täis ka pinget ja ebakindlust. Nõukogude Liidu keskvõim ei tunnustanud alguses Eesti iseseisvust ning hirm vägivaldsete sündmuste ees oli ilmne.

Kuidas jõudsime taasiseseisvumiseni?

Eesti taasiseseisvumine ei tulnud lihtsalt. See oli pikemaajalise rahvusliku ärkamisprotsessi tulemus, mis algas juba 1980. aastate lõpul. Rahvuslik liikumine, mis koondas nii poliitilisi jõude kui ka kultuuritegelasi, võttis hoogu, kui toimusid esimesed suuremad massimeeleavaldused nagu 1988. aasta Hirvepargi miiting.

Laulva revolutsiooni aegu toimusid ka üleliidulised sündmused, millest üks tuntumaid oli Balti kett – 23. augustil 1989 toimunud rahumeelne meeleavaldus, kus ligi kaks miljonit inimest ühendasid oma käed läbi kolme Balti riigi, moodustades inimketi Tallinnast Vilniusesse.

Kokkuvõte ja tähtsus tänase Eesti jaoks

Taasiseseisvumispäev meenutab meile vabaduse väärtust ja hindamatut tähendust, mida ei tohi unustada. See päev ei märgi mitte ainult Nõukogude okupatsioonirežiimi lõppu, vaid ka eestlaste püüdlust elada vabas ja demokraatlikus ühiskonnas, austades inimõigusi ja vabadusi.

Taasiseseisvumispäev on tänaseks saanud osaks Eesti riiklikest tähtpäevadest, mil meenutatakse rõõmuga oma ajalugu, ent tunnetatakse samal ajal ka vastutust oma riigi tuleviku eest. Meie vabaduse eest võideldi ja seetõttu peame seda ka väärikalt hoidma. Taasiseseisvumispäev on Eesti rahvale igavesti meeldetuletus sellest, kuidas ühtsusel, julgusel ja pühendumusel on jõudu muuta ajalugu.