Eesti ajalugu on täis märgilisi sündmusi, kuid üks neist, mille tähtsust ei saa ülehinnata, on 20. august 1991. Sel päeval kuulutas Eesti Ülemnõukogu välja riigi iseseisvuse taastamise, mis lõpetas pea viiekümne aasta pikkused Nõukogude Liidu okupatsiooni aastad. Eesti taasiseseisvumine on sündmus, mis kujundas meie praeguse riigi ja mõjutas oluliselt meie rahva saatust.
Taasiseseisvumise tee
1980ndate lõpus hakkas Nõukogude Liidus levima perestroika ja glasnosti vaim, mis loonud soodsad tingimused rahvuslikuks ärkamiseks. Eesti rahvas hakkas näitama üha enam vastuseisu okupatsioonivõimudele. Rahvaliikumised, nagu Eesti Rahvarinne, muutusid ühiskondliku mobilisatsiooni sümboliks. Kõige eredamaks näiteks on Balti kett – üle kahe miljoni inimese ulatuv kätest kinni hoidvate inimeste ahel läbi Eesti, Läti ja Leedu, mis väljendas Balti rahvaste ühtsust ja soovi iseseisvuse järele.
Ajajärk, mida tuntakse kui Laulev Revolutsioon, näitas Eesti püüdlust vabaduse poole rahumeelsel ja loomingulisel teel – läbi laulu ja ühiselt jagatud veendumuse, et eestlus ja iseseisvus on väärt ennast maksma panema.
Märgilised hetked ja iseseisvuse taastamine
Oluline verstapost oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 30. märtsi 1990 valimised, mis olid esimesed mitmeparteilised valimised pärast Teist maailmasõda. Valimistulemusena moodustati Ülemnõukogu, mis asus kohe Eesti iseseisvust ette valmistama. Eelnenud rahvahääletusel oli enamik eestimaalasi hääletanud iseseisvuse taastamise poolt, mis andis Ülemnõukogule tugeva mandaadi järgnevateks sammudeks.
- augustil 1991, ajal, mil Nõukogude Liidus kestis augustiputši katse, võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsustava ja ajaloolise otsuse, milleks oli iseseisvuse taastamine. See otsus oli Eesti rahva enesemääramise selge väljendus ja tahteakt, mis sõnastati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklaratsioonis.
Vabadus tuli, raskused kestsid
Iseseisvuse taastamine tõi kaasa kiireid muutusi, mille seas oli naasmine läänelikule demokraatiale ja turumajandusele. Kuid iseseisvuse taastamine tähendas ka keerulisi üleminekuaegu ja jõupingutusi rahvusvahelise tunnustuse saamiseks.
Tookord tehtud otsused ja astutud sammud mõjutavad meie riiki tänaseni. Eesti on kasvanud välja iseseisvaks ja edukaks riigiks, mis on integreeritud Euroopa ja maailma ühiskonda.
Mäletades toonaseid sündmusi, tunneme uhkust ja tänulikkust nende vastu, kes võitlesid Eesti vabariigi eest. Nende julguse, meelekindluse ja visiooni tulemusel saame nüüd nautida vabadust, mida peame kõrgelt hindama ja kaitsma.
- august, mis on Eesti taasiseseisvumispäev, meenutab meile, mis on vabaduse hind ja annab jõudu, et hoida Eesti riiki, kultuuri ja keelt tulevastele põlvedele. Taasiseseisvumispäev ei ole ainult mineviku mälestus, vaid ka tuleviku lubadus – see on päev, mis ühendab meid, meenutades, et üksmeelsus ja pühendumus võivad viia meid suurte saavutusteni.