Taasiseseisvumispäev – 20. august 1991

Eesti jaoks on 20. august 1991 üks olulisemaid kuupäevi riigi ajaloos. See päev tähistab Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, mil Eesti astus otsustava sammu ajaloo lavalt kadunud riikide hulgast taas tegutsevate ja arenevate riikide sekka. See ei olnud lihtne protsess, vaid tulem oli aastakümnete pikkuse võitluse, kannatuste ja lootuste summa.

Sündmuste sissejuhatus

Taasiseseisvumine oli Eesti rahva ajalooline võitlus, mille juured ulatuvad 1940. aastasse, mil Eesti okupeeriti ja annekteeriti Nõukogude Liidu poolt, põhjustades raskusi ja kannatusi aastakümneteks. 1980. aastate lõpus levis aga üle terve Ida-Euroopa poliitiliste ja ühiskondlike reformide laine. Eestis algas ärkamisaeg, mille käigus kasvas rahvuslik teadlikkus ja tekkinud liikumised hakkasid avalikult välja astuma iseseisvuse taastamise nimel.

Augustiputši mõju Eesti iseseisvusele

  1. aasta suvel eskaleerus olukord veelgi. 19. augustil toimus Moskvas riigipöördekatse ehk augustiputš, mille käigus kommunistliku partei konservatiivsed jõud üritasid kukutada Mihhail Gorbatšovi ja peatada liiduvabariikide iseseisvumine. Gorbatschov vahistati ja pandi koduaresti, misjärel putšistid püüdsid kontrolli alla võtta kogu riigi. Kuigi see katse kukkus paari päeva jooksul kokku, kiirendas see oluliselt Eesti taasiseseisvumisprotsessi.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajalooline otsus

  1. augustil 1991, ajal, mil putš Moskvas oli veel käimas, kogunes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (praeguse nimega Riigikogu) erakorralisele istungjärgule. See oli julge samm, arvestades, et Nõukogude armee oli ikka veel kohal ja valmis näitama oma võimu. Olles teadlikud riigis toimuvatest sündmustest, hääletasid Eesti saadikud Ülemnõukogus ülekaalukalt iseseisvuse taastamise poolt. Hääletuse tulemusena võeti vastu ajalooline otsus, mis taastas de facto Eesti Vabariigi iseseisvuse.

Vabaduse tähistamine

Eesti inimeste rõõm ja vabanemise tunne oli kirjeldamatu. Tallinna tänavatele kogunesid tuhanded inimesed, et üheskoos tähistada oma riigi taassündi. Saadikute otsust tervitati kirikukellade helinaga ja toona veel halliks ja rängaks peetud linnapilt muutus värvikirevaks lippude ja rahvarõivaste paletiks.

Selle ajaloolise päeva tagajärjel sai Eesti tagasi õiguse ise otsustada oma tuleviku üle. Rahvusvaheline kogukond tunnustas Eesti iseseisvust ning riik saavutas jälle täieõigusliku koha maailma rahvaste seas.

Kokkuvõte

  1. august 1991 ei olnud lihtsalt päev kalendris, vaid hetk, mil Eesti rahvas taasleidis oma hääl. See oli päev, mis kinnistas usku vabadusse ja demokraatiasse, ning mida tähistatakse igal aastal kui Eesti taasiseseisvumispäeva. See päev meenutab meile, et iseseisvus ja vabadus ei ole iseenesestmõistetavad, vaid midagi, mille nimel tuleb alati seista ning mida tuleb hinnata ja kaitsta.