Eesti Vabariik on rikka ja keerulise ajalooga riik, millel on olnud oma osa rahvuslikust vabadusvõitlusest. Üheks selliseks märkimisväärseks sündmuseks, mis kujundas Eesti rahva tulevikku, oli Vabadussõda (1918–1920), mis andis eestlastele võimaluse tõestada oma väärtust ja tahet elada vabas ning iseseisvas riigis.
Vabadussõja algus
Pärast Esimest maailmasõda ja Venemaa keisririigi kokkuvarisemist lõid eestlased 24. veebruaril 1918 välja iseseisvusdeklaratsiooni. Seda sündmust tähistatakse tänapäeval Eesti Vabariigi aastapäevana. Iseseisvuspüüdlust ei võetud aga naabrite poolt kuigi tõsiselt ja peagi alustasid Nõukogude Venemaa väed pealetungi, et kehtestada Eesti territooriumil oma võim. Saksa väed, kes samuti olid Eestis kohal, taandusid ilma suurema vastupanuta. Eestlased olid üksi, seisukorras, kus tuli ennast maksma panna.
Lahingute keeris
Eestlaste vastupanu oli visa ning oma riigi eest võideldi vaprust ja leidlikkust ilmutades. 1919. aasta alguseks oli sõjategevus laienenud üle terve Eesti. Suuremad lahingud toimusid Narva rindel, Võrtsjärve ja Põhja-Läti aladel. Oluliseks pöördepunktiks sai Võnnu lahing (tänane Cēsis), kus Landeswehri väed said Eesti ja Läti üksustelt otsustava löögi. Seejärel suudeti Punaarmeed tagasi suruda ja Narva linn Eesti kätte vabastada.
Võitlus oli karm ning nõudis tuhandeid ohvreid mõlemalt poolelt. Kuid eestlaste sisemine jõud ja ühtekuuluvustunne olid võimsamad kui relvajõud. Soome vabatahtlikud, kelle seast võiks esile tuua kuulsa soomusrongide diviisi, ning teised liitlased toetasid Eesti võitlust.
Sõja lõpp ja Tartu rahu
Vabadussõja lõppkuud tõid kaasa rahuläbirääkimised ja 2. veebruaril 1920 allkirjastati Tartu rahu leping. Sellega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus igasugustest territoriaalsetest ja majanduslikest nõuetest Eesti suhtes. Eesti kinnitas sellega oma koha maailma riikide seas, olles saavutanud vere, higi ja pisarate hinnaga rahu ja iseseisvuse.
Kokkuvõte
Vabadussõda on Eesti rahva ajaloos üks kõige olulisemaid peatükke. See oli aeg, mil eestlaste igatsus vabaduse ja iseseisvuse järele võitis tunduvasti tugevama vastase. See periood õpetas, et ühtsuses peitub jõud ja et iseseisvus ei ole kingitus, vaid midagi, mille eest tuleb võidelda ning mille nimel tasub ohverdada. Vabadussõda on eestlaste jaoks tõeline kangelaste loo sümbol ja seda mälestatakse igal aastal tänutundega nende vastu, kes oma elud andsid Eesti vabaduse eest.