Näitus „Eesti Vabariigi aastapäevi“ Eesti Kirjandusmuuseumis

Arhiivraamatukogus koostatud näitus „Eesti Vabariigi aastapäevi“ annab ülevaate Eesti riigi järjepidevusest 100 aasta jooksul.

Arhiivraamatukogus koostatud näitusel on sõnas ja pildis võimalik näha, mismoodi kajastati Eesti Vabariigi sünnipäevi iseseisvas Eestis ning väliseesti kogukondades laias maailmas.
Näitusel on väljas 24. veebruaril 1918. a. Tallinnas trükitud iseseisvusmanifest ning selle trükkimise, leviku ja uurimislugu. Oma riigi esimest aastapäeva tähistati vaatamata käimasolevale sõjale juba paraadiga. 1920ndatel aastatel sai iseseisvuspäeva tähistamisest traditsioon, mispuhul ilmus mitmeid brošüüre, albumeid ja erikujundusega ajakirjandusväljaandeid.
1928. aastal tervitati noore vabariigi 10. aastapäeva ka paljude välisriikide, eriti aga Skandinaavia maade ajakirjanduses pikemate või lühemate kirjutistega, mis on koondatud Eesti saatkondades ja konsulaatides koostatud lõigendite mappidesse. Näitusel on väljas neist ainult mõned. On tähelepandav, et juba 1928.a. lehvis Eesti sinimustvalge lipp Winnipegi suurema ajalehe „Free Press“ vardas.
Külastaja saab uudistada ajalehtede Postimees, Põhja Kodu, Eesti Rada, Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Edasi EV aastapäevade erinumbreid läbi aastate, albumeid Sõjainvaliid, Vabadusalbum, Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust jt aastapäevi tähistavaid eri väljaandeid. Eesti Vabariigi 20. a. pidustuste sisust ja levikust Eestimaa eri paigus annavad värvika ülevaate müürilehed. Ühtlasi saab näha trükiseid, milles antakse soovitusi sobilike näidendite valikuks ning jagatakse teadmisi õpilastele. Väljapanekus on ka haruldasi fotosid 1928. a. Tallinna paraadist, Montreali Eesti Seltsi koosviibimisest 1933. a. ning mitmeid teisi fotosid ja pisitrükiseid aastapäevade tähistamisest eestlaste kogukondades vabas maailmas koos mõjukate poliitikutega Ameerikas, Austraalias, Kanadas, Rootsis ja mitmel pool mujal. Väljapaneku lõpetavad trükised taasiseseisvunud Eestist.

Algataja

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum on riigi teadus- ja arendusasutus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid alates 1909.a.