Näitus "Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu

Näitus kajastab Eestlase kodu, sisustustrende saja aasta vältel.Kuraatorid:Mari Kurismaa, Triin OjariKoostööpartner:Eesti Sisearhitektide LiitToetajad:ARS Interjöör, Kultuurkapital, Lincona

Ratastooliga ligipääsetav
EST ENG

Kodu on meie isiklik ruum, mille kujundamine võtab tavaliselt aastaid, see võib olla nii teadliku kui ka juhuslikuma iseloomuga tegevus. Koduseid harjumuspäraseid asju me enda ümber peaaegu ei märkagi, ometi on ruumide planeering, mööbli valik, värvid ja tekstiilid kõik osa elamise kultuurist ning seda kultuuri on möödunud sajandi algusest saati ikka püütud kasvatada, trükistes ja ajakirjanduses lõputult juhiseid jagades. Nüüdisaegse linnakorteri tulek olid 20. sajandi moodsa arhitektuuri kõige olulisem märksõna, sest usuti, et muutus ühiskonnas saab alata vaid inimese eluolu uuendamise tasandilt. Tehnoloogia areng on uuenemist pidevalt päevakorras hoidnud ning inimese elustiili kujundanud – alates esimestest kodumasinatest möödunud sajandi algupoolel kuni nutikate digilahendusteni tänapäeval. Korteri suurus, mööbli kättesaadavus, majapidamistööde korraldus, naiste tööhõive ja inimeste üldine elatustase – kõik see mõjutab selle ajahetke arusaamist heast ja ilusast eluruumist.

Eesti juubeliaastal toimuva näituse eesmärk on teha sissevaade sajand kestnud kodude muutumisprotsessi, siduda isiklik ruum avalikuga, aga näiteks ka ajastu moega, mis erinevalt mööblikunstist on üks kiiremini ja täpsemalt hetke tabavaid kunstiliike. Eksponeeritakse nii unikaalmööblit, tänaseks disainiklassikasse kuuluvat seeriatoodangut kui ka argikeskkonda, tavalist koduinterjööri, nii palju, kui seda avalikesse arhiividesse jõudnud on. Ehkki mööbel on enamasti masstoodang, on selle kujundamise taga alati professionaalsed autorid ning neil asjadel on tähendus. See võib olla nii sümboolne koht stiiliajaloos kui ka esemete materiaalne või tehnoloogiline pool – kuidas nad on tehtud, kui vastupidavast materjalist, milline on nende elutsükkel näiteks pärast katki minemist? Milline on mööbli keskkonnamõju? Säästlikkus nii mööbli tootmisel kui ka kasutatavates materjalides on täna väga aktuaalne teema. 

 

 

Korraldaja

Eesti Arhitektuurimuuseum

Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1991. aasta 1. jaanuaril, poliitiliselt äreval ajal, mil läks veel enam kui pool aastat Eesti riigi taasiseseisvumiseni. Alates 1996. aastast tegutsetakse oma majas – üle saja aasta vanuses Rotermanni soolalaos, mis on Tallinna üks silmapaistvamaid tööstusarhitektuuri näiteid. Muuseumi eesmärgiks on tegutseda laial rindel ja pakkuda huviäratavat nii erialaspetsialistile, turistile kui koolilapsele. Muuseum suhtleb aktiivselt rahvusvahelises plaanis. Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas keskendub ka Eesti Arhitektuurimuuseum 20. sajandi arhitektuuri kogumisele, uurimisele ja eksponeerimisele. Muuseumil on hea jooniste ja projektide arhiiv nii 1920.–1930. aastatest kui ka nõukogude perioodist, samuti fotokogu ning pidevalt täienev maketikogu.