Raamat "Eesti Töökollektiivide Liidu lugu".

Raamat on autori kingitus Eesti riigile ja tema kodanikele Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.

Valmis!
Valmis!

30.11.2018 möödub Eesti Töökollektiivide Liidu (ETKL) asutamisest 30 aastat. ETKL oli oluline poliitiline organisatsioon, millel oli tähtis roll Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel ja selle erakordse sündmuse ettevalmistamisel. Raamat „Eesti Töökollektiivide Liidu lugu“ avab ETKLi tegevuse, tähtsuse ja rolli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ettevalmistamisel ja taasiseseisvumisel. Nii põhjalikult ja süsteemselt ei ole ETKL tegevusest varem kirjutatud. See raamat on faktidele ja sündmustele keskenduv organisatsiooni sünni- ja elulugu. Raamatus on 256 sisulehekülge, rohkesti fakte, isikuregister, viited 314 allikale, 21 fotot, üks karikatuur, 10 muud illustratsiooni ja 8 dokumendi koopiad. Raamat on mõeldud laiale lugejate sihtrühmale, mitte ainult ajaloolastele, ajalooõpetajatele, poliitika- ja ühiskonnateaduste tudengitele. Raamat on kõvakaaneline, kaaned on värvitrükis, sisu kahe värviga, tiraaž on 500 eksemplari.

Trükikojaga sõlmitud lepingu kohaselt peab raamat trükist ilmuma hiljemalt 26.11.2018.

Raamatu ilmumisel esitlust ei toimu, sest selleks ei ole eelarves raha. Olen ise kirjastaja.

Eesti Töökollektiivide Liit asutati 30. novembril 1988. a.

Esimene üldkoosolek toimus 25. novembril 1989. a.

Asutamise ajend: Moskva algatusel ja juhtimisel tegutsenud impeeriumi- ja vanameelsete vaenutegevuse tasalülitamine.

Peaeesmärk esialgu (causa majoris): regionaalsele isemajandamisele ülemineku ettevalmistamine ja elluviimine Eesti NSVs.

Peaeesmärk alates esimesest üldkoosolekust: Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine.

Asutajad: 2722 välja antud mandaati üle Eesti, esindati umbes 300 000 töötajat.

Liikmeskond: üle 1100 töökollektiivi rohkem kui 400 000 töötajaga (25. oktoober 1989.a.).

Organisatsioon: koosnes ettevõtetest, asutustest ja organisatsioonidest ning nende regionaalliitudest.

Juht- ja kontrollorganid: üldkogu, esindajate kogu, juhatus, revisjonikomisjon, direktsioon, liikmeskollektiivid ja nende regionaalliidud.

Juhid: Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Aare Purga, Ülo Pärnits, Leo Noormets ja Leo Štarkov. Tegevjuhid: asutamistoimkonna sekretär ja esimene tegevsekretär Raivo Linnas, direktor Kalju Ots.

Eesti NSV XII Ülemnõukogus oli ETKLil 12 ja NSVL Rahvasaadikute Kongressis 7 kohta.

ETKList kasvasid välja Vabariiklaste Koonderakond (W) ja Koonderakond.

ETKL oli hüppelauaks Ülo Nugise kujunemisel riigimeheks. Ülo Nugis oli NSVL Ülemnõukogu liige 1989-1991, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik ja juhataja 1990-1992, Eesti Kongressi liige 1990-1992, Eesti Komitee liige 1990-1992, Tallinna Linnavolikogu liige, VII Riigikogu liige ja esimees, VIII ja IX Riigikogu liige.

ETKLi peaeesmärk saavutati 20. augustil 1991.a., kui taastati Eesti Vabariik.

Algataja

Raivo Linnas