Rahvalood.ee. Eesti muuseumid koguvad ühiselt materjale elu kohta üheksakümnendate Eestis.

Taasiseseisvumine oli tänasele Eestile vundamendi ladumise aeg. Võrreldes eelnevaga muutus elu Eestis lühikese ajaga väga kiiresti, puudutades kõiki inimesi ja eluvaldkondi.

Rahvalood.ee lehel koguvad ja jagavad Eesti muuseumid inimeste lugusid üheksakümnendatest: mälestusi sellest, milline oli meie elu taasiseseisvusaja alguses, mille üle rõõmustasime, mis muutus, mis pahandas - kuidas me koolis, poes ja teatris käisime, kuhu reisisime ja millega mängisime. Teemasid, mille kohta lood eriti oodatud, on kokku üle 20. Lugusid ja mälestusi saab kirja panna nii muuseumide suunavatele küsimustele vastates kui oma vaba käega; oodatud on ka fotod, videod ja helijäädvustused. Osa rahvalugude lehel kogutud ajaloost jõuab Eesti sünnipäeva puhul toimuvate näitustele, osa ka muuseumide kogudesse. Kogumise algatasid Eesti muuseumid, kes koguvad ühiselt materjale elu kohta üheksakümnendate Eestis. Rahvalood on Eesti muuseumite poolt Eesti Vabariik 100 raames ellu kutsutud ühine kogumis- ja uurimisprojekt "Eesti 1987-2000: murdekoht või lahtihüpe". Projekti eesmärk on uurida protsesse üleminekuühiskonnas eelkõige üksikisiku argielukogemusest. Lugusid koguvad Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Maanteemuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Harjumaa Muuseum, Hiiumaa Muuseum, Iisaku Kihelkonna Muuseum, Muhu Muuseum, Narva Muuseum, , Tallinna Ülikooli muuseum, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum ja Viljandi Muuseum.

Algataja

Külli Lupkin

muuseumide kogumisprojekti juht