Rahvusarhiivi loengusari «Keerdkäigud». Riikluse ülesehitamise algus

Ekspositsioon ja loengusari «Keerdkäigud» mõtestavad Eesti iseseisvumise murrangusündmusi, omariikluse alusdokumente ja toona tegutsenud inimeste valikuid keerulistes poliitilistes oludes.

Ratastooliga ligipääsetav
EST

Loengusari toimub rahvusarhiivi ja Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ning kestab 2020. aastani. Loengud toimuvad rahvusarhiivi peahoones NOORA (Nooruse 3, Tartu). Iga ettekannet vääristab kõne all olevate dokumentide originaalide väljapanek.

6. septembril 2018 algusega kell 17.00 kõneleb Ago Pajur Eesti Vabariigi tegeliku ülesehitamise algusest. 

2018
1. veebruar — Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. mai — vastuseis Saksa võimudele
6. september — riikluse ülesehitamise algus
6. detsember — Vabadussõja puhkemine

2017
2. veebruar — Tartu rahu
4. mai — autonoomiaseadus
7. september — rahvusväeosad
7. detsember — Maanõukogu 15. novembri otsus

Sari lõpeb 2020. aasta veebruaris, kui Tartu rahu eksponeeritakse Tallinnas.

6. septembril 2018. aastal kõneleb Ago Pajur Eesti Vabariigi ülesehitamise algusest

Keiserliku Saksamaa ülemvõim Eestis varises kokku koos keisririigiga — põhjuseks majanduslikust kurnatusest ja sõjalistest lüüasaamistest vallandunud Novembrirevolutsioon. 11. novembril 1918, päeval, mil Compiègne’i metsas kirjutati alla ilmasõja lõpetanud relvarahule, astus Tallinnas üle mitme kuukokku Eesti Ajutine Valitsus ning alustas üheksa kuu eest välja kuulutatud iseseisva Eesti Vabariigi tegelikku ülesehitamist.

Viivitamatut lahendamist vajavate probleemide hulk ähvardas pea kohal kokku lüüa. Ei Saksa haldurid ega baltisaksa aadel olnud varmad võimu loovutama. Lisaks viibisid maal Saksa revolutsioneerunud väekoondised. Jätkus materiaalsete väärtuste, eeskätt toiduainete, väljavedu Eestist ning terav toitluskriis ähvardas jätta nälga nii linlased kui maatamehed. Eesti riigikassa oli tühi.

Riigi toimimiseks hädavajalike institutsioonide ülesehitamist tuli alustada nullist, nende rakendamiseks vajalik õiguslik baas puudus.

Samal ajal saabusid ärevust tekitavad teated Nõukogude Venemaa punaarmee koondumisest Eesti idapiirile.

Korraldaja

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele.

Märksõnad: