Rahvusarhiivi loengusari «Keerdkäigud». Vabadussõja puhkemine

Ekspositsioon ja loengusari «Keerdkäigud» mõtestavad Eesti iseseisvumise murrangusündmusi, omariikluse alusdokumente ja toona tegutsenud inimeste valikuid keerulistes poliitilistes oludes.

Ratastooliga ligipääsetav
EST

Loengusari toimub rahvusarhiivi ja Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ning kestab 2020. aastani. Loengud toimuvad rahvusarhiivi peahoones NOORA (Nooruse 3, Tartu). Iga ettekannet vääristab kõne all olevate dokumentide originaalide väljapanek.

6. septembril 2018 algusega kell 17.00 kõneleb Ago Pajur Eesti Vabariigi tegeliku ülesehitamise algusest. 

2018
1. veebruar — Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. mai — vastuseis Saksa võimudele
6. september — riikluse ülesehitamise algus
6. detsember — Vabadussõja puhkemine

2017
2. veebruar — Tartu rahu
4. mai — autonoomiaseadus
7. september — rahvusväeosad
7. detsember — Maanõukogu 15. novembri otsus

Sari lõpeb 2020. aasta veebruaris, kui Tartu rahu eksponeeritakse Tallinnas.

6. detsembril 2018. aastal kõneleb Ago Pajur Vabadussõja algusest

Vabadussõja puhkemise faktoloogilist poolt võib hinnata piisavalt põhjalikult läbiuurituks, ehkki täpsustusteks jätkub ruumi ja ajaloolastele avastusrõõmu edaspidigi.

Siiski on üldteada, et 28. novembril 1918 peetud Narva lahingule järgnenud pealetung viis Punaarmee uue aasta alguseks Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele ning toonane rahvaesindus — Eesti Maanõukogu — hindas olukorda sedavõrd raskeks, et pöördus Suurbritannia valitsuse poole palvega võtta Eesti Briti protektoraadi alla. Kuid vaid nädalapäevad hiljem leidis Eesti rahvavägi uue hingamise, pani paljudes väikestes murdelahingutes vastase edenemise seisma ning jõudis veebruari alguseks Eesti rahvuspiirideni.

Vabadussõjast möödunud saja aasta jooksul on selgitatud vägagi erinevalt, kohati lausa vastandlikult, nii sõja puhkemise põhjusi ja sõja iseloomu kui ka tegureid, mis esialgu aitasid kaasa punaste relvajõudude edule ning seejärel tõid kaasa otsustava pöörde sõjategevuses.

Korraldaja

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele.

Märksõnad: