Rahvusarhiivi loengusari "Keerdkäigud". Vastuseis Saksa võimudele

Ekspositsioon ja loengusari "Keerdkäigud" mõtestavad Eesti iseseisvumise murrangusündmusi, omariikluse alusdokumente ja toona tegutsenud inimeste valikuid keerulistes poliitilistes oludes.

Ratastooliga ligipääsetav
EST

3. mail 2018 algusega kell 17.00 kõneleb Ago Pajur vastuseisust Saksa võimudele 1918. aastal. Loengusari toimub rahvusarhiivi ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ning kestab 2020. aastani.

Loengud toimuvad rahvusarhiivi peahoones NOORA (Nooruse 3, Tartu) kell 17.00. Iga ettekannet vääristab kõne all olevate dokumentide originaalide väljapanek.

2018
1. veebruar — Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. mai — vastuseis Saksa võimudele
6. september — riikluse ülesehitamise algus
6. detsember — Vabadussõja puhkemine

2017
2. veebruar — Tartu rahu
4. mai — autonoomiaseadus
7. september — rahvusväeosad
7. detsember — Maanõukogu 15. novembri otsus

Sari lõpeb 2020. aasta veebruaris, kui Tartu rahu eksponeeritakse Tallinnas.

3. mail 2018. aastal kõneleb Ago Pajur vastuseisust Saksa vägedele

Veebruaris-märtsis 1918 hõivasid keiserliku Saksamaa väed Eesti mandriosa. Kehtestunud sõjaväeline režiim ei tunnustanud Eesti iseseisvust, ei lubanud koguneda Eesti Maanõukogul ega sallinud avalikku poliitilist tegevust.

Siiski ei suutnud sakslased Eesti Vabariigi eluavaldusi täielikult alla suruda. Mõnda aega tegutses Ajutine Valitsus avalikult ja seejärel salajas, püüdes muu hulgas mõjutada rahva suhtumist sakslastesse ning hoides kontakte välisriikidega. Esiotsa püsisid koos ka eesti rahvusväeosad, nimetades end Eesti sõjaväeks. Saksa võimude käsul Tallinnas asutatud Omakaitset kasutati põrandaaluste relvastruktuuride (tulevase Kaitseliidu) moodustamiseks. Avaldati vastuseisu baltisakslaste püüetele luua pooliseseisev Balti riik, aeg-ajalt väljendasid rahulolematust mõned üksikisikud või ka suuremad kollektiivid. Mitmes Euroopa riigis ja Venemaal tegutsenud Eesti Vabariigi poolametlikud esindajad taotlesid Eesti iseseisvuse tunnustamist.

Korraldaja

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele.

Märksõnad: