Reola lahingu 100. aastapäeva tähistamine

16.–17. jaanuaril 1919 toimunud Reola lahingul oli otsustav roll äsja vabastatud Tartu kaitsmisel enamlaste rünnakute eest. Tähistame lahingu 100. aastapäeva 17. ja 18. jaanuaril ning meenutame sündmusi, mis tegid võimalikuks iseseisva Eesti riigi loomiseks.

Kogupereüritus
EST

17.–18. jaanuaril toimub Reola lahingu 100. aastapäeva tähistamine, mille jooksul külastatakse õpilastega Eesti Ajaloomuuseumi liikuvat eksponaati, soomusrongi "Wabadus" ja peetakse laserrelvalahingut Reola lahingu ausamba ümbruse metsas. Aastapäeva tähistamine kulmineerub piduliku aktusega Kuuste koolis ja mälestusminutitega ausamba juures.

Ajakava:

  • 17. jaanuaril kell 13.30 algab Reola lahingu 100. aastapäeva tähistamiseks taaslavastuslahing Reola lahingu ausammast ümbritsevas metsas. Lahingu korraldab Kuuste kool, lahingus osalevad kohalikud õpilased laserrelvadega.
  • 18. jaanuaril kell 11 toimub Reola lahingu 100. aastapäeva mälestamiseks Kuuste koolis aktus ning kl 12 Reola lahingu mälestussamba juures mälestustseremoonia

Reola lahingu tähtsus ajaloos

Eesti väed asusid pärast Tartu vabastamist Puhja-Nõo-Reola-Haaslava-Luunja joonel ja kavatsesid pealetungi jätkata. 16. jaanuaril 1919 liikusid soomusrongid ja kuperjanovlased piki raudteed Valga suunas. Tallinna kaitsepataljon, nende hulgas kooliõpetajate rood, liikus Tartust üle Igevere ja Vana-Kuuste Põlva suunas. Eesmärk oli punaväed Lõuna-Eestist välja ajada.

Vaenlane oli seevastu kindlustunud Reola mõisas ja valmistus vastupealetungiga Tartut tagasi vallutama. Raskete lahingutega vabastati Reola mõis 17. jaanuari õhtuks. Samaaegselt toimusid ka umbes 8 kilomeetrit lõuna pool asuva Vana-Kuuste mõisa vabastamislahingud, mille pearaskust kandis 2. jalaväepataljoni 5. ja 6. rood. 18. jaanuariks olid punased Vana-Kuuste mõisa maha jätnud ja lõuna poole taganenud. 17. jaanuaril olid kuperjanovlased soomusrongide toel vabastanud Elva, mis mõjus enamlastele demoraliseerivalt. 

1932. aastal avati lahingutes langenute auks mälestussammas Reolas toonase Tartu-Võru maantee ja äsjavalminud Tartu-Petseri raudtee ääres. Okupatsiooniaastatel päästeti mälestusmärk hävitamisest maassekaevamise teel ning 1988. aastal kaevasid Kuuste kooli õpetajad ja õpilased koos kohalike aktivistidega mälestussamba pealmise osa välja. Ausammas taastati ning taasavati suure pidulikkusega 27. novembril 1988.

Reola lahingu mälestussamba eest hoolitsevad, ja kangelaste mälestust hoiavad au sees, Sillaotsa ja Kuuste kooli pere ning kohalikud kaitseliitlased.

Korraldaja

Kaido Mark

Kuuste kool on mõisakool Tartumaal Kambja vallas. Oleme 52 õpilasega ja 40 lasteaialapsega kool-lasteaed. Meie piirkonnas on kooliharidust antud üle 250 aasta. Enne Vana-Kuuste mõisa härrastemajja kolimist töötas kool 1903. aastast kuni Eesti Vabariigi loomiseni Sipe külas ministeeriumikoolina, mille lõpetasid teiste seas Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov ja luuletaja Henrik Visnapuu. Kooli lähikonnas asub Reola lahingupaik, mille auks püstitati mälestussammas 1932. aastal, peideti okupatsiooniaastatel mulla alla, kaevati välja ja taastati 1988. aastal. Ausamba hooldamise ja Reola lahingu mälestuse au sees hoidmise on oma kanda võtnud Sillaotsa ja Kuuste koolid ning kohalikud kaitseliitlased.

Märksõnad: