"Sada paplit" näitustesarja 8. üritus - grupinäitus "Nii suur mutt, et teist sellist pole varem nähtud"

Tanel Randeri loodud ja kureeritud suurprojekti "Sada paplit" sarja viimane sündmus on grupinäitus "Nii suur mutt, et teist sellist pole varem nähtud".

EST

Tanel Randeri suurprojekti "Sada paplit" viimane näitus pealkirjaga "Nii suur mutt, et teist sellist pole varem nähtud" jätkab piiripealsete teemade käsitlemist ja mõtestamist. Näitusel osalevad kunstnikud Andris Landaus & Gundega Evelone, Anne-Liis Kogan ja Hanna Samoson.

Inimlik loogika ütleb, et muti suurust võiks aimata mullahunnikute mõõtmetest. Samas on mullahunnik vaid üks pealispindne fragment muti tegevusest ning see ei ütle tegelikult muti kohta midagi. Siiski maksavad mullahunnikud, kui need on tekkinud näiteks hoolitsetud murule, paljudele muttidele elu ning jääb mulje, et kõik, mida üks mutt endast siia ilma maha jätab, on väike hunnik mulda. Tegelikult on see hunnik lihtsalt üleliigne muld, mis on tekkinud isikupäraste ja komplitseeritud käigusüsteemide rajamisel. Ja kas pole paradoksaalne, et mutimullahunnik on ühel ja samal ajal nii auk kui ka mägi?

Ülaltoodud tekst ei ole selle näituse kontseptsioon ja see ei kirjelda mingl moel selle näituse sisu. See on lihtsalt üks üldine mõtlemiskoht ja ka võimalik vaatepunkt näitusele ning seda näitust ümbritsevale keskkonnale, milleks on Valga/Valka, Eesti, Läti, Baltikum, Ida-Euroopa – väiksed kohad ja suured regioonid, mida peetakse tihti perifeerseks ja provintslikuks. Soovimata neil hinnangulistel ja ahistavatel määratlustel paljuneda lasta, samas soovimata nende olemasolu ka eitada, keskendun nüüd näituse sisu kirjeldamisele.

1960ndatel aastatel kirjutas Valkas elav muusikaõpetaja Uldis Muizarajs ühe klaveripala, mis kõneles piiripealsest armastusest ja rahvaste sõprusest. 2005. aastal kirjutati laulule sõnad ning hiljem avaldati ka plaat. Alates eelmisest aastast on kunstnik Anne-Liis Kogan sõitnud Oslo ja Valga vahet, uurides seda laulu lähemalt. Koostöös helilooja Jaanus Karlsoniga ning laulukooriga, kus osalevad Triinu Arak, Joonas Tomingas, Tõnis Hallaste, Kaisa Kuslapuu, Anne Visnapuu, Laura Hallaste, Elis Sõrmus, Hans-Hendrik Mikk, Andres Traks, Daniel Kütt, Elsa Trumm, korraldab Anne-Liis Kogan 23. augustil kell 19.00 Valga Raudteejaamas performance “Jää siia, ära lahku”. Näitusel on üleval dokumentatsioon selle performance eeltööst.

Gundega Evelone, kes 2017. aasta kevadel kureeris Valga Muuseumis näituse “Koht, kus kõik on parem”, tuli sel aastal koos oma partneri Andris Landausiga tagasi Valka, et teha lühifilm sellest; kuidas briti kolonel Stephen Tallentsi sõrmeosutus tekitas linna lõhestava piirjoone, mis eksisteerib siiamaani kohalike inimeste peas; samuti sellest, kuidas Riia ja Tallinn mõjutavad raudtee kaudu rahulikku elu perifeerias.

Hanna Samoson veetis suure osa 2018. aasta juulikuust Valgas, kasutades Brivibas galerija ruumi oma ateljeena. Seal maalis ta teadvustamatute impulsside ja välikeskkonnast saadud stiimulite mõjul hulga pilte, mida võib vaadelda kui orgaanilist, isetekkelist ja vabalt tõlgendatavat materjali.

Tanel Rander on näituse kuraator. Alates eelmise aasta algusest on ta tegutsenud Valgas, viies läbi oma kollektiivset loomingulist uurimisprojekti “100 paplit”, mille käigus avas ta ka Brivibas galerija. Et tegemist on selle projekti viimase näitusega, soovib Rander teha järgmise avalduse, millega avab ja piiritleb omapoolseid motiive:

“Need inimesed – mina kuulusin nende hulka –, kellele juba tavaline väike mutt on vastik, oleksid vist vastikuse kätte surnud, kui nad oleksid näinud hiidmutti, keda täheldati mõne aasta eest ühe väikese küla lähedal, mis seeläbi mõneks ajaks teatava kuulsuse omandas. Nüüd on ta igatahes juba ammu taas unustusse langenud, jagades seega lihtsalt kogu selle nähtuse kuulsusetust, mis jäigi lõplikult selgitamata, kuid mille selgitamisega ei nähtud ka eriti vaeva ning mis detailsema uurimiseta unustati nende ringkondade mõistmatu lohakuse tõttu, kes oleksid pidanud asja vastu huvi tundma ja kes palju tühisemate asjade vastu tõepoolest pinevat huvi tunnevad.”

Alates 23.08. kuni 02.09. on näitus avatud K – P kl 12.00 – 17.00. Septembris on näitus avatud mõningate eranditega vaid nädalavahetustel 12.00 – 17.00.

Anne-Liis Kogan (1984) on Tartus sündinud Eesti-Vene päritolu kunstnik, kes alates 1997. aastast elab Norras. Tema töö põhiliseks sisuks on identiteedi, kuuluvuse ja kogukonnaga seotud probleemid, mis avalduvad vääritimõistmise ja arusaamatustena, piiride seadmisel tekkivate vastuoludena. Teda huvitab ajalooliste objektide ja nähtuste ühendumine tänapäeva ühiskonnaga. Tema looming on seotud inimgruppide ja kogukondadega ning ta kasutab meediume nagu performance, heli ja video.

Web: https://www.anneliiskogan.com/

Gundega Evelone (1988) on multidistsiplinaarne kunstnik ja kuraator. Ta on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia magistriõpingud skulptuuris ning kunstnikuna kasutab ta erinevaid meediume vastavalt vajadusele, luues tihti vaatlejat kaasavaid ja mõjutavaid lavastusi reaalsusest. Andris Landaus (1971)on tuntud kui näitusekujundaja, ent kunstnikuna huvitavad teda kontseptualism, paradoksaalsus ja iroonia. Ta töötab tihti koos Gundega Evelonega, nii et nende mõlema loomingulised meetodid segunevad ja tekitavad täiesti uusi kunstivorme.

Gundega Evelone web: http://gundegaevelone.berta.me/

Hanna Samoson (1987) on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna. Ta on töötanud televisioonis ja tegutsenud pressifotograafina. Ta on trikster-tüüpi kunstnik, tema loomingulised huvid on seotud riskantsete ja manipuleeritud olukordadeganing nende lavastamisega. Neis olukordades võib aimata autoagressiivseid varjundeid. Viimasel ajal tegeleb ta maalimisega.

Näituse avamine toimus 22. augustil kell 16.00. Järgmisel päeval, 23. augustil algusega kell 19.00 toimus näituseprojekti kuuluv Anne-Liis Kogani performance “Jää siia, ära lahku” Valga Raudteejaamas. Performance kajastas ERR https://kultuur.err.ee/856123/anne-liis-kogani-etendus-puudutab-noorte-lahkumist-vaikelinnadest.

Galeriipiltidel hetked näituse avamisest 22. augustil ja performance'st 23.augustil.

Korraldaja

EV100 kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades. EV100 kunstiprogrammi korraldavad Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond koos kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega.

Märksõnad: