Sadala kogukonnale laululava ja lipuväljak

Sadala kogukond kingib EV100 puhul oma rahvale ja Eestile laululava koos lipuväljakuga.

Valmis!
Valmis!

Laululava ja lipuväljak saavad kingituseks Sadala külade kogukonnale ja Eestile 100. sünnipäevaks. Lipuväljakule püstitatakse viis lipumasti (EV, Euroopa, maakonna, omavalitsuse ja seltsi lipule), soetatakse mastivimplid, vajaminevad lipud. Lipuväljakule soetatakse lillevaasid/lillekonteinerid, haljastustaimed ja istepingid, prügikastid ja jalgrattahoidjad. Lipuväljak kujundatakse,  paigutatakse võidutule altar.

Võidutule altarist lipuväljakul saab koht, kus kõik võivad tähtpäevadel mälestada neile olulisi inimesi ja sündmusi. Võidutule altar on koht, kus süüdatakse võidupäeval presidendilt saadud võidutuli, sealt saab tulealge ka külade ja kogukonnaliikmete kodude jaanilõke. Võidutule altaril süüdatakse tuli riigile ja piirkonnale olulistel tähtpäevadel. Võidutule altari rajamine on eestlaste ajaloolise mälu hoidmine, koduloo väärtustamine, eestimeelsuse hoidmine.

Lipuväljaku loomine annab piirkonna 13 külale koha, kus on võimalik üheskoos aasta ringi tähistada pidulikke, väärikaid sündmusi, tegevusi (vabariigi aastapäev, emadepäev, isadepäev, võidupüha, kollektiivide kontserdid, kooli-lasteaia sündmused jpm). Lipuväljakuga ja võidutule altariga saab Sadala kogukond keskse koha oma küladele, kogukonnale, mis annab alevikule tänapäevase ilme, paraneb rahvamajale kuuluva laululava ja aleviku välisilme. Laululava rajatakse lipuväljaku kõrvale. Laululava ette tuleb kiviparkett ja vaatajatele-kuulajatele betoonist-puidust pargipingid. Laululava annab võimaluse korraldada sündmusi aasta ringi.

Laululava/kõlakoda, lipuväljak ja tulealtar valmisid 14. juuliks 2018.

Projekti rahastajad ja rahalised  toetajad olid: EV100, KÜSK, LEADER-programm, Jõgeva vald, ettevõtjad Kalle Maasik, Marko Nork, Ants Joale, Sulev Tutt, Mikk Tutt. Suured ja soojad tänud!

Aitäh  ja suur soe kallistus abis käinud  kogukonna inimestele – te olite ja olete parimad!

 

2017 november – 2018 juuni – lipumastide soetamine, paigaldamine 2018 märts–juuli – laululava, lipuväljaku, tulealtari ehitamine, lillekonteinerite ja haljastustaimede soetamine, haljastamine 2018 august–november – laululava, lipuväljaku ja tulealtari avamine Rahvalik kõlakoja ja lipuväljaku AVAMISPIDU toimus 14. juulil 2018. Kõlakoja kasutusluba saadi 13. september 2018.

11. juuli 2018 0

Sadalas avatakse kõlakoda ja lipuväljak

00

00

  0   0

veel 

vaatate praegu

 

Sadalas avatakse kõlakoda ja lipuväljak

11. juuli 2018

hetkel mängib

 

Selgusid Tallinna esimese hariduse missioonipreemia laureaadid

11. juuli 2018

hetkel mängib

 

11. juuli 2018

Sadala kogukond kingib EV100 puhul oma rahvale ja Eestile kõlakoja koos lipuväljaku ja tulealtariga. 14. juulil kell 17 ootavad kohalikud külalisi suurele rahvapeole, et koos laulda ja tantsida ning kõlakoda ja lipuväljak pidulikult avada.

Kõlakoja rajamisega soovib kogukond hoida vanemate sõjaeelset traditsiooni, mil ehitati Eestis kõlakodasid, et oleks laulmiseks, pillimänguks ja tantsimiseks oma koht. Mitmed suved on laulu- ja tantsusündmuste läbi viimiseks sobitatud Sadala rahvamaja kõrvale plats ning vajadusel püstitatud laulmisvõimaluse tekitamiseks mõned astmed. Sadalas on au see ka näitemäng, ning selleks on vaja nii seljatagust kui ka peavarju, mida kõlakoda nüüd pakub. Tantsijatelgi on hea võimalus tantsida kõva „põranda“ peal. Talukivi on jalale kindlam kui murupind. Laulu ja tantsu kõrval on Sadala rahvale oluline lipukultuur, mida väikeses piirkonnas ühiselt kogukonnaga jagada. Vanemad aitavad neid oskusi meelde tuletada ja noored saavad uusi teadmisi. Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tuti sõnul sai lipuväljaku idee alguse juba paari aasta eest, mil võeti nõuks vabariigi juubelil heisata rahvamaja kõrval riigilipp. Nüüd on unistus täitunud. Lipuväljakule on püstitatud viis lipumasti, kus hakkavad lehvima Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, Jõgeva maakonna, Jõgeva valla ja Sadala Külade Seltsi lipp.

 Kõlakoda on rajatud „tumbadele“, nii käib kõla ka alt läbi ning kõlakoja nimi on igati välja teenitud. Kõlakoja „tumbad“ said paika sügisel, et näha, kas ja kui palju maapind soisel alal muutub. Sadala kõlakoja ehitamisel oli kesksel kohal puit. Puidust kaared painutati ja liimiti kokku talvel siseruumides. Kõlakoda meenutab kujult poolikut kirikukella ning heliseb nagu kellad ikka. Kaare ees on 40 pinki, kus on kohti 250–300 inimesele. Ülejäänud ala saab katta piknikutekkidega, mis on eriti mugav just kärudega noortele peredele, kes saavad endale mõnusa olemise luua. „Meie kogukonnal – nii koolil, lasteaial kui vanematel inimestel – on võimalus end platsil iga päev hästi tunda,“ lausus Pille Tutt. Koolilapsed saavad koos juhendajatega läbi viia õuesõppe tunde. Vanematel inimestel, kes tulevad jalgsi poodi, on võimalik seal kokku saada, istuda ja juttu rääkida. „Kollektiivid saavad kevadest sügiseni väljas oma proove teha ja sündmusi korralda,“ lisas Pille Tutt. Talvel, kui on vähegi lund ja ilma, saab aga kõlakoja juurde rajada lumelinna.

Kollektiivid saavad kevadest sügiseni väljas oma proove teha ja sündmusi korralda.

Ühislaulmisel, tantsimisel ja pillimängimisel löövad kaasa koorid Sõbrahing, Palamuse Kuus Õuna, Jõgeva Kammerkoor, Serviti, Torma Kammerkoor, Jõgeva meeskoor Mehis ja Eesti Vabaõhumuuseumi koor. Tantsurühmadest astuvad üles Tantsulust, Sirtsuline, Jõgevahe Pere, Meie Mari ja Torma. Segarümadest keerutavad tantsu Kaaratsim, Tootsid-Teeled, Laiuse-Sadala noored ja meesrühm SaMaKaS. Rõõmsat peotuju hoiavad rahvamuusikaansambel Tuustar ning Kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Laulmise, tantsimise ning pillimängu seob kokku Virve Muser. Päeva juhib Valdi Reinas ja noored kogukonna liikmed Markus Kuslap, Trevor Nork, Johanna Pärna, Mia Meribel Kirjutaja ja Illimar Miško. Kõik pidulised saavad endale kohapeal osta teatmik-lauliku, kus on killukesi ajaloost ning laulusõnad kaasa laulmiseks. Esinejad ja külalised talletatakse ka ajalukku. Kõlakoja ja lipuväljaku ehitamisest ning avamisest valmib film. Peopäeval filmitakse nii õhust kui maalt. Laulu- ja tantsulusti jagub hommikutundideni. Tantsumuusikat mängib ansambel Absolut Lühis ning retrodiskol keerutavad plaate DJ Erkki ja Peeter.

Laulu- ja tantsulusti jagub hommikutundideni.

Sadala kõlakoja ja lipuväljaku rajamiseks on saadud toetust mitmest projektist. Jõgeva vald kattis kõlakoja projekti omaosaluse, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant toel saadi elekter ja EV100 toetas lipuväljaku ja sinna juurde kuuluva rajamist. EV100 toetas teavitamisega. Kõlakoja ehitamiseks taotleti toetust Jõgevamaa Koostöökojast ning rahastajaks oli Eesti poolne Leader ja Euroopa Liit. Ideest teostuseni eestvedajaks on Sadala Külade Selts.

Algataja

Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts on loodud 13. mai 2004. Seltsi eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse edendamine Sadala piirkonnas, väärtustades ja arendades tasakaalustatult piirkonna 13 küla kogukondlikku koostööd, omakultuuri, rahvakultuuri. Seltsi liikmete arv on 27. Seltsi kuuluvad praeguste ja endiste külade - Sadala, Reastvere, Kodismaa, Tähkvere, Ookatku, Kantküla, Iravere, Litsemaa, Veneküla, Leedi, Tuimõisa, Pedasi ja Mõisamaa inimesed. Selts oma tegevusega aitab kaasa rahvatraditsioonide, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsele ning säilimisele. Seltsi sihtgrupiks on Sadala külade elanikud- kogukonna kõik vanuserühmad. Selts kasutab oma tegevuste elluviimiseks rendilepinguga Sadala Rahvamaja. Rahvamajas tegutsevad kollektiivid nii täiskasvanutele kui ka lastele- noortele /naiste, meeste ja laste-noorte rahvatantsurühmad, erinevate vanuste 3 näitetruppi, segakoor, memmede lauluansambel, käsitööringid, koduloo õpiringid/. Aastatel 2009-2011 on Selts on renoveerinud projektitoetuste ja omavalisuse koostööga rahvamaja kolm korrust, soetanud kaasaegse video- ja helitehnika, valgustehnika, lavakardinad, rulood ja uued saalitoolid, lauad. Rahastamine on toimunud struktuurfondide meede 3.5, meede 3.2, Kohaliku omaalgatuse programmi ja Leader programmi toel. Koostöös teatrite ja kontserdikorraldajatega organiseerib selts rahvamajas kogukonnale professionaalseid etendusi, kontserte, muusikalisi lavastusi; aktiivne on koostöö harrastusteatritega. Rahvatantsurühmad /naisrühm, noorte segarühm, meeste tantsutrupp, laste tantsurühmad/ ja segakoor osalevad maakondlikel laulu- ja tantsupäevadel; rahvamaja kollektiivid rikastavad oma esinemistega piirkonna tantsupäevi, rahvakultuuri tähtpäevi, esinevad ka naabermaakondades- valdades. Traditsiooniliseks on saanud Sadala Külateatrite Päevad, kollektiivide rahvakultuuripäevad, teatritruppidele etenduste kirjutamine, lavastamine, laste Laulupäev, eakate ja laste rahvakalendri-päevade koos tähistamine. Ühistegevusena toimuvad rahvamaja suveõue korrastamiseks talgupäevad. Selts korraldab elukestva õppe raames erinevaid käsitöötubasid, rahvakultuuri õppepäevi, kogub piirkonna kultuurilugu, millega säilitab ja väärtustab kogukonna koostööd. Ühise huvitegevuse /tantsurühmad, segakoor, näitemäng/ korraldamisega hoogustab ja organiseerib Selts teadlikult kohaliku kogukonna identiteedi tugevdamist, innustab koostööd, aitab kaasa uute teadmiste ja oskuste omandamisele, on eestvedajaks kohaliku kogukonna arengule. Oma tegevustega seob ja ühendab Selts erinevaid põlvkondi, suurendab koos tegemise oskust ja vajadust. Seltsi tugevuseks on toimivad kollektiivid, kogukonna huvi ühistegevuses osaleda. Nõrkuseks on mitteregulaarne sündmuste, tegevuste korraldamise rahastamine. Selts tegutseb vabatahtlikkusealusel, palgatöölisi ei ole. Selts on projektidega soetanud nais- ja meesrahvatantsu rühmadele piirkonna kihelkonna rahavriided. On korraldanud kogukonna külapäevi, tegevusi noortele/lastele, loovuse õpitubasid. Kooskäimiskohaks on Seltsil koostööna renoveeritud Sadala rahvamaja.