Sajandi võitegu

Juuni alguses avame kollaazi, kuhu oleme kogunud 100 pere pildid oma võiteost. Sellega austame Eesti oma toitu. Iga osaleja saab rinnamärgi "Mina tegin võid".

Meid, eestlasi on üks miljon. Või on selle miljoni laual olnud ikka aukohal. Enne teist ilmasõda elasid kaheksa eestlast kümnest maal. Ehk siis miljonist kaheksasada tuhat. Need maal elavad inimesed said just eksportvõi müügist oma elujärjele ja elamistele jalad alla. Eksportvõi müüdi Inglismaale, seda võid tootsid talumeeste piimaühisused. Nüüd tuli maainimeseni raha, tulid uued koolimajad ja rahvamajad, lauluseltsid ja pasunakoorid, häärberid ja moodsad majandushooned, ilu- ja õunaaiad, lapsed pandi linna häädesse koolidesse. Muldpõrandaga rehetaredest koliti kõrgete valgete kambritega elumajadesse. Koostöö oli see, mis küla edasi viis – masinaühisused, maaparandusühisused, pangaühisused, haridus- ja karskusseltsid jpm. Koos toimetamine liitis meid rahvuseks, kuldne Eesti või oli see vundament, millele meie hää aineline järg toetus. Eesti piimandusmuuseum on võtnud südameasjaks, et me sööksime puhast eesti toitu. Sooviksime kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, et vähemalt sajas Eesti peres valmistatakse ise kodus võid. Eesti piimandusmuuseum on võtnud südameasjaks, et me sööksime puhast eesti toitu.

Algataja

Tiina Lippant

Eesti piimandusuuseum asub Järvamaal Imavere külas. Meie eesmärgiks on propageerida Eesti piimatoodete tarbimist. Muuseumis saab osaleda või-, jäätise-. sõira- või kohukese töötubades ning tutvuda eksponaatidega nii mõisameiereidest kui ka nõukogudeaja piimakombinaatidest. Muuseumi välisterritooriumil asuvad kolm vahvat müürimaali: “Piimatants”, “Eesti või eksport 1930” ja “Karjalapse töö ja Eesti kari”