Seminar ja rahvusvaheline sõjaajaloo konverents – Vabadussõda 100

Meenutamaks saja aasta möödumist Vabadussõjast, korraldab Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Tartus kõigile huvilistele avatud ajalooseminari ning rahvusvahelise sõjaajaloo konverentsi.

Kogupereüritus
Ratastooliga ligipääsetav
EST ENG

Meenutamaks saja aasta möödumist Vabadussõjast, korraldab Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Tartus kõigile huvilistele avatud ajalooseminari Vabadussõja tähtsusest ning koos Kaitseväe Akadeemiaga rahvusvahelise sõjaajaloo konverentsi.  

28. mail kell 17.45-19.45 toimub Tartu raudteejaama konverentsisaalis seminar-paneeldiskussioon „Vabadussõja kohast Eesti ajaloos ning Vabadussõja tähtsusest ja tähendusest tänapäeval.

29. mail kell 9.00-18.15 olete oodatud  sõjaajaloo konverentsile Kaitseväe Akadeemias, Riia 12. Täpne toimumiskoht Von Sydov Hall korrusel. Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keel.

Osavõtt seminarist ja konverentsist on tasuta.

Registreeru konverentsile SIIN

28. mail kell 17.45–19.45 toimuval seminaril arutlevad Vabadussõja ajaloo parimad asjatundjad: Tallinna Ülikooli Eesti ja üldajaloo professor dr. Karsten Brüggemann, Tartu Ülikooli eesti ajaloo dotsent dr Ago Pajur, Eesti sõjamuuseumi teadur dr Lauri Vahtre, Kaitseväe Akadeemia sõjaajaloo lektor dr Igor Kopõtin ning Eesti sõjamuuseumi ja Eesti Mälu Instituudi teadur dr Peeter Kaasik. Vestlust juhib ajakirjanik ja ajaloolane Taavi Minnik.

 

Enne seminari ja selle ajal seisab raudteejaamas ka muuseum-soomusrong nr. 7 „Wabadus“, mis ehitati ja sisustati sõjamuuseumi ja programmi EV100 koostöös. Kell 16–17 tutvustavad rongi sõjamuuseumi giidid.

 

29. mail toimub Kaitseväe Akadeemias (KVA) 10. rahvusvaheline sõjaajaloo konverents „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemalgi“.

 

Konverentsil kuulutatakse ka välja Hendrik Sepa preemia võitjad parimate 2018. aastal ilmunud sõjaajaloo uurimuste eest.

 

 

Täiendav info:

 

Kaarel Piirimäe

kaarel.piirimae@esm.ee

5660 5453

28. mail kell 17.45–19.45 toimub Tartu raudteejaamas kõigile huvilistele avatud seminar „Vabadussõja kohast Eesti ajaloos ning Vabadussõja tähtsusest ja tähendustest tänapäeval“.

 

Seminaril arutlevad Vabadussõja ajaloo parimad asjatundjad: Tallinna Ülikooli Eesti ja üldajaloo professor dr. Karsten Brüggemann, Tartu Ülikooli eesti ajaloo dotsent dr Ago Pajur, Eesti sõjamuuseumi teadur dr Lauri Vahtre, Kaitseväe Akadeemia sõjaajaloo lektor dr Igor Kopõtin ning Eesti sõjamuuseumi ja Eesti Mälu Instituudi teadur dr Peeter Kaasik. Vestlust juhib ajakirjanik ja ajaloolane Taavi Minnik.

 

Enne seminari ja selle ajal seisab raudteejaamas ka muuseum-soomusrong nr. 7 „Wabadus“, mis ehitati ja sisustati sõjamuuseumi ja programmi EV100 koostöös. Kell 16–17 tutvustavad rongi sõjamuuseumi giidid.

 

Vabadussõda on olnud sada aastat Eesti eneseteadvuse ja identiteedi üks pidepunkte. Iga rahvas vajab kangelasi ja märtreid ning eeskujusid ajaloost. Eesti rahvaväe võit Vabadussõjas sobitub hästi rahvuslikku ajaloonarratiivi. Karsten Brüggemann on kirjutanud, et Vabadussõda on „ideaalne alus loomismüüdile“.

 

Üks vaidlusküsimusi on, kas Vabadussõda oli osa Vene kodusõjast või mitte. Prof. Brügemanni sõnul sõltub vastus rõhuasetusest kas ajastu sotsiaalsetele või rahvuslikele aspektidele. Vabadussõda oli üks Vene impeeriumi lagunemisel puhkenud revolutsioonisõdadest, mis vallandusid I maailmasõja ajal teravnenud sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste pingete tõttu.

 

Lauri Vahtre seevastu väidab, et vabadussõja käsitamine eraldiseisva sõjana ei ole rahvusromantika. Eesti kaasati Vene kodusõja sündmustesse alles 1919. aasta suvel, kui Vene valgete Loodearmee sekkus Eesti aladelt sõjategevusse Venemaal. „Eesti jaoks oli tegemist vabadussõjaga esimesest hetkest peale. Sõda algas kui agressioon iseseisva riigi vastu ja siit sai sõda ka nime,“ ütleb Vahtre. Ta lisab, et lätlastest ja soomlastest olid eestlased ühtsemad. Klassivaen ja enamlikud ideed levisid ka Eestis, kuid juurdusid nõrgemini kui naaberriikides.

29. mail toimub Kaitseväe Akadeemias (KVA) 10. rahvusvaheline sõjaajaloo konverents „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemalgi“.

 

Sõjamuuseumi vanemteaduri dr Kaarel Piirimäe sõnutsi asetavad konverentsi ettekanded Eesti Vabadussõja Vene impeeriumi lagunemise sõdade ja teiste Vene impeeriumi rahvaste vabadus- ja iseseisvusvõitluste laiemale taustale. Käsitletakse Leedu, Läti, Nõukogude Vene, Vene valgete, Poola ning Armeenia ja Kõrgõzstani sõdu sel ajal ja nende sõdade tähendust tänapäeval.

 

„Eraldi paneel on pühendatud Eesti liitlastele taanlastele ja rootslastele ning eestlastest sõjavangide repatrieerimisele Saksamaalt. Analüüsitakse ideoloogia ja reaalpoliitika vahekorda Nõukogude Venemaa poliitikas oma naaberrahvaste suhtes ning uuritakse, mis motiveeris vabatahtlikke sõdima Vene valgete eest. Poola, Leedu ja Läti näidete varal käsitletakse ka operatsioonikunsti, taktikat ja tehnikat nende riikide sõdades Nõukogude Venemaaga ning sedagi, mida tänapäeval tuntakse tsiviil-militaarsuhetena,“ ütles Piirimäe.

 

Konverentsi põhiosa ettekandjateks on prof. Vasilijus Safronovas ja Mindaugas Sereičikas Klaipėda Ülikoolist, dr. Kārlis Dambītis Läti Riigikaitse Akadeemiast, dr. Lauri Vahtre Eesti sõjamuuseumist, prof. Lars Ericson Wolke Rootsi Kuninglikust Sõjateaduste Akadeemiast, dr. Mikkel Kirkebæk Taanist, dr. Mart Kuldkepp Londoni Ülikoolikolledžist, dr. Artjom Barõnkin Peterburi Riiklikust Ülikoolist, Thomas Rettig Dresdeni Tehnikaülikoolist, Valdis Kuzmins Läti Riigikaitse Akadeemiast, kolonel Jacek Lasota ja Michał Przybylak Varssavi Sõjateaduste Ülikoolist, dr. Ivan Fukalov Biškeki ülikoolist ADAM ning dr. Hatšatur Stepanjan Armeenia Riiklikust Kasvatusteaduste Ülikoolist.

 

Konverentsil kuulutatakse ka välja Hendrik Sepa preemia võitjad parimate 2018. aastal ilmunud sõjaajaloo uurimuste eest.

 

Kava: 

8:30–9:00      Registreerimine, hommikukohv

9:00–9:15      Hellar Lill (Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktor)

Kolonel Enno Mõts (Eesti Kaitseväe Akadeemia ülem)

Avasõnad

                        Hendrik Sepa preemia laureaadi väljakuulutamine ja autasustamine

(2018. aastal ilmunud parima Eesti sõjaajalooalase publikatsiooni eest)

 

 

9:15–10:45    Vabadussõdade mõtestamisest ja tõlgendamisest

Prof. Vasilijus Safronovas (Klaipėda ülikool)

Jätkuvad või uued konfliktid: vaade Leedu sõdurite silmade läbi

Dr. Kārlis Dambītis (Läti Riigikaitse Akadeemia)

Läti Vabadussõja tõlgendused minevikus ja tänapäeval

Dr. Lauri Vahtre (Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum)

Eesti Vabadussõda 1918-1920: üldjooned ja koht ajaloos

 

10:45–11:00 Kohvipaus

 

11:00–12:30 Liitlastest ja sõjavangide repatrieerimisest

Prof. Lars Ericson Wolke (Rootsi Kuninglik Sõjateaduste Akadeemia)

Idealistid või seiklejad? – Einar Lundborg ja Rootsi vabatahtlikud Eestis 1919. aastal

Dr. Mikkel Kirkebæk (Taani)

Kes võitlesid Eesti eest? – Taani vabatahtlikud ja nende ajendid Eesti Vabadussõjas 1919. aastal

Dr. Mart Kuldkepp (Londoni Ülikooli kolledž)

I maailmasõja eestlastest sõjavangide repatrieerimine Saksamaalt Eesti Vabadussõja ajal

 

12:30–13:30  Lõuna (kuulajatel on võimalik osta lõunasöök Eesti kaitseväe Akadeemia sööklas)

 

13:30–14:30 Ideoloogia, reaalpoliitika ja välispoliitika

Dr. Artjom Barõnkin (Peterburi Riiklik Ülikool)

Proletaarne internatsionalism või pragmatism? – Nõukogude Venemaa Poola-poliitika 1918. ja 1919. aasta vahetusel

Thomas Rettig (Dresdeni Tehnikaülikool)

Bolševismivastasusse liitunud? – Vene vabatahtlik läänearmee Lätis 1919. aastal

 

14:30–14:45  Kohvipaus

 

14:45–16:15  Operatsioonid, taktika ja sõjatehnika ning tsiviilisikute kohtlemine

Valdis Kuzmins (Läti Riigikaitse Akadeemia)

Kasvamine armeeks: sõjalised operatsioonid Kuramaal

Kolonel Jacek Lasota, Michał Przybylak (Varssavi Sõjateaduste Ülikool)

Uus riik, uus sõda, uued relvad: Poola soomusväe esimesed operatsioonid (1919–1920)

Mindaugas Sereičikas (Klaipėda Ülikool)

Vabadussõjad kui uus olukord tsiviilisikutele: Leedu armee suhted tsiviilisikutega 1919. aastal

 

16:15–16:45  Kohvipaus

 

16:45–17.45  Kodusõjad ja iseseisvussõjad Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias

Dr. Ivan Fukalov (Biškeki ülikool ADAM)

Kodusõjad endise Vene impeeriumi ääremaadel: Kõrgõzstan võitlevate vägede ristteedel

Dr. Hatšatur Stepanjan (Armeenia Riiklik Kasvatusteaduste Ülikool)

Armeenia Nõukogude-vastane veebruariülestõus 1921. aastal kui iseseisvussõja kulminatsioon

 

17:45–18:15  Lõpparutelu

Korraldaja

Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum

1919. aastal asutatud Eesti Vabastamise Sõja Muuseum taastati 2001. a Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi nime all. Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste asjassepuutuvate institutsioonidega. Sõjamuuseumi püsiekspositsioon ja ajutised näitused jutustavad loo Eestis peetud sõdadest, eestlaste ja teiste siinsete rahvaste teenistusest teiste riikide sõjavägedes ja mujal maailmas peetud sõdadest, millest Eesti elanikel on tulnud osa võtta.

Märksõnad: